Praegusel kujul kavandatava Rail Balticu jaburuste loetlemisel saab küsi- ja hüüumärkide limiit otsa, nendib ajakirja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho.
Praegu pole Eestis suuremat «asja», mille puhul mainekorralduspropaganda ja ajakirjanduse funktsionaalne kriitiline küsimine niivõrd lahkneksid kui Rail Baltic, kirjutab ajakirjanik ja meediateadlane Maarja Lõhmus.
Värskelt avaldatud Greenpeace’i, Algorithmic Transparency Institute’i ja Harvardi ülikooli koostöös valminud uurimus näitab, et üle kahe kolmandiku nafta-, auto- ja lennufirmade sotsiaalmeedia postitustest on rohepesu, kirjutab Erakonna Eestimaa Rohelised kaasjuht Johanna Maria Tõugu.
Postimehe ajakirjanik väisas eelmisel nädalal koos Briti kolleegidega Soome uusimat ja suurimat tuumajaama Olkiluotos, mis alles paar nädalat tagasi hakkas täiel võimsusel tööle.
Oktoobri lõpus valmib Paldiskis kümneid miljoneid eurosid maksnud haalamiskai, mille külge pidi end haakima LNG-terminal. Kuna ujuvterminal sõidab Soome, jääb ka kai tühjaks. Õhku jäid aga küsimused, kes hüvitab kulud ja mis saab edasi?
Kuna Moderaatide esimees Ulf Kristersson ei suutnud eilseks Rootsi paremerakondi võimuleppeni tüürida, sai ta kõnelusteks homseni ajapikendust ning ilmselt hääletab parlament tema peaministriks saamise üle tuleva nädala alguses.
Viimase kuu aja jooksul on politsei teatel Lõuna-Eestis ärandatud mitu uhket maasturit, kahtlus lasub taas Leedust pärit varastel.
Lõuna-Eestis Vastseliina alevikus hukkus üleeile hilisõhtul arvatavasti küünla põletamisest alguse saanud korteripõlengus Vastseliina eriinternaatkooli kunagine direktor ja pikaaegne rahvatantsija Sulev Luht. Appi rutanud majaelanik murdis küll maha tema korteri ukse, kuid abi jäi eakale mehele hiljaks.
Metspihlakas on väärtuslik marjakultuur hoidistamiseks, aga ka veini valmistamiseks. Tänu suurele parkainete sisaldusele (kuni 0,4%) on puhtast pihlakamahlast valmistatud vein mõrkjas, seda leevendab pikem laagerdusaeg. Paremad veinid saab aga õuna-, alõtša-, rabarberi- või ploomimahla lisades.
Igal sügisel küsitakse, millal on õige aeg küüslauk mulda panna. Tasub pikaajalist ilmaprognoosi uurida, sest taliküüslauk tuleks maha panna poolteist kuud enne püsivate külmade tulekut. Peaasi et tütarsibulad juurduksid ja taimed ei tärkaks, sest külm ja lumeta periood kahjustab taimi.
Kui hoolega vaadata, võib sibula ja püramiidi vahel sarnasusi leida. Vanad egiptlased pidasidki sibulat pühaks viljaks, kasutasid seda mitmesugustel talitustel ja selle jäänuseid on leitud iidsetest haudadest.
Sügisene Atlandi tsüklonite „konveier” üle Põhja-Euroopa on käima läinud, andes meile vihmase, kuid oktoobri kohta soojapoolse ilma. Sel sügisel pakub tavalisest rohkem huvi, kas vesine ja soe läänevool jätkub ka talvel või taastub millalgi meridionaalne, blokeeriva kõrgrõhuala ja põhja-lõunasihis liikuvate tsüklonite muster, mis toob talvel pakast.
Septembri lõpus Serbia pealinnas Belgradis toimunud kongressil valiti mesilastega tegelevate teadlaste Euroopa ühingu presidendiks Eesti Maaülikooli teadur Risto Raimets. Eesti korraldada on järgmine EurBee kongress, mis toob kahe aasta pärast siia mesinduse tipptegijad.
Lõuna-Eestis Haanja looduspargis asuvas Kolotsi juustutalus kasvab nüüd kolm Eesti maakarja tõugu lehma, kes on tuntud valgurikka ja rasvase piima poolest. Katsetatakse, kuidas selle piimaga olemasolevaid juustusid rikastada ja uusi juustutooteid teha.
Tänavu parimaks metsamajandajaks valitud Andrus Niit ütleb, et riiklikul tasandil on metsa majandamisel puudu pikast vaatest. Sel alal ilma plaanita rapsides on lihtne teha kulukaid vigu, kinnitab Niit.
Levinud arvamuse kohaselt lähevad maamajad kui soojad saiad ja turul pole midagi saada. Võtsin lahti kinnivaraportaalid ja kuni 99 000 euro eest on pakkumisel kõvasti üle 900 maja, enamik maapiirkonnas. Pakkumisi justkui palju, lappan need läbi ja pool tundi hiljem pean tunnistama, et kohest sissekolimist võimaldavas seisus on neist vaid mõni üksik.
Ei ole ma sellest patust puhas ja mõnel õhtul unustan end nutitelefoni ekraani ette sisuloojate tehtut vaatama. Erinevalt noorematest sotsiaalmeedia kasutajatest ei vaata ma lühivideoid, vaid pikemaid videoid, sest vahel pika päeva lõpus ei jaksa midagi mõistlikku teha ja on lihtsalt huvitav vaadata, millega inimesed üle suure lombi raha teenivad, ja imestada: kes koristab kaamera ees, kes remondib, kes vahendab oma laste kasvamist ning kes üritab sadade ja tuhandete silmapaaride ees oma muresid murda või elustiili muuta.
Selle aasta eripärana tõi põllumeeste ühistu Kevili saakide müügijuht välja tavapärasest poole väiksema nõudluse Eestist ostetavale odrale, mida on aastaid müüdud Saudi Araabiasse kaamelitele söödaks. Ent põllumeestel on sellegipoolest põhjust pigem rahul olla, sest turul vilja hind tõuseb.
Kalandus näib olevat üldrahvalik teema pärast septembrinõupidamist Keskkonnaministeeriumis, kus kalurid valju häält tegid. Sest pealinna ametnikud olid saatnud kooskõlastusringile määruse „Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2023. aastal” eelnõu, millega kalavarude kaitsele viidates plaaniti vähendada 15 protsendi võrra võrkude, mõrdade ja muude püügivahendite arvu. Rannakalurid leidsid, et ministeeriumis minnakse sellise eelnõu dokumendiks saamisega nende leiva kallale ja rikutakse suhted riigiga.
