Ajakirjandusele on omane rääkida ühiskonna nõrgemate lugusid. Näiteks kuidas elektrikapi ühest kohast teise tõstmise eest tahab monopoolne elektrifirma inimeselt 1600 eurot ning leiab, et «see on väike raha», või kuidas riik tahab sünnipäraseid Eesti kodanikke Abhaasias jätta passita. Kui ajakirjandus suudab maailma paremaks muuta, siis see on hea. Aga niisuguseid lugusid kirjutades peavad ajakirjanikud uurima, kas väited vastavad tõele. Sageli pole elu mustvalge. Ning just seetõttu tuleb anda sõna ka teisele poolele ja kuulata ära temagi lugu.