Sõda oli juba õhus, kui Šveitsi ajakirjanik Eduard Steenken tegi reisi põhjamaadesse ja avaldas siis 1939. aasta juulis riigi suurimas ajalehes tõenäoliselt esimese Eestit pikalt tutvustava kirjutise.
Ajakirjandusele on omane rääkida ühiskonna nõrgemate lugusid. Näiteks kuidas elektrikapi ühest kohast teise tõstmise eest tahab monopoolne elektrifirma inimeselt 1600 eurot ning leiab, et «see on väike raha», või kuidas riik tahab sünnipäraseid Eesti kodanikke Abhaasias jätta passita. Kui ajakirjandus suudab maailma paremaks muuta, siis see on hea. Aga niisuguseid lugusid kirjutades peavad ajakirjanikud uurima, kas väited vastavad tõele. Sageli pole elu mustvalge. Ning just seetõttu tuleb anda sõna ka teisele poolele ja kuulata ära temagi lugu.
Sümbolid on huvitavad asjad. Nad on oma eksistentsist palju suuremad, nad suudavad inimesi koondada ning ühendada, aga ka lahutada ja tülli ajada. Dalai-laama, kes saab täna 85-aastaseks, on kahtlemata sümbol. Täiesti kindlasti üritab ta inimesi ühendada, koondada ja rahumeelsusele kutsuda, ehkki selle käigus lähevad paljud institutsioonid närvi. Eelkõige muidugi Hiina, kes nõuab kogu maailmalt «ühe Hiina poliitika» ajamist ja reageerib lausa totra valulikkusega, kui kusagil tõstetakse üles sealse vähemuse teema... Читать дальше...
«Sada sekundit südaööni» on Musta Kasti ja Edward von Lõnguse koostöölavastus, mille alusmaterjalina on kasutatud kunstniku töid ja Johannese nägemusi uue testamendi ilmutusraamatust. Nende kahe allika põimimisel on saadud äraspidine pühakoda, kus tarbimiskultuur tõstetakse taevani, võimalikud kliimakriis ja maailmalõpp sõnutakse olematuks ja kapitalistid hüüavad ikka omaenese nime.
Reedel toimus Lexsoul Dancemachine’i üks ja ainus esitluskontsert Tallinnas Põhjala tehases, kus lõid kaasa Rita Ray ja Seltskond Pargis. Esitleti Funk Embassy Recordsi alt ilmunud kolmandat albumit «Lexplosion II», mis on värske sõõm 1970ndate funk-kõlaga tantsumuusikat.
Möödunud sajandi lõpukümnendite Šotimaad kujutavaid «Biite» vaadates lähevad mõtted kõigepealt sellele, kui palju keerukam oli toona raadiost kuuldud väärt muusikat melomaanist sõbraga jagada. «Biitide» kahte peategelast, teismelisi kutte Johnnot (Cristian Ortega) ja Spannerit (Lorn Macdonald) seob nimelt armastus elektroonilise muusika vastu ning parim tümps liigub nende vahel kassettidel, sageli läbi telefonitoru.
Kui laupäeval võisid Suurbritannia pubid üle mitme kuu uksed lahti teha ja sealsed pidulised ummistasid linnatänavaid, siis mitmel pool maailmas tuli uute nakatumisjuhtumite tõttu piiranguid uuesti karmistada.
Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) küsitletud majandusanalüütikud hindasid Eesti majanduse üldolukorda halvaks, kuid detsembriks peaks see nende arvates paranema. Halvaks hindasid nad nii investeeringute kui ka eratarbimise olukorda.
On kaks võimalust, kuidas aidata maaomavalitsustel kahanemisega kohaneda, kirjutab riigikogu liige Raimond Kaljulaid (Sotsiaaldemokraatlik Erakond).
«80 aastat tagasi» on uus artiklisari, mis käsitleb 1940. aasta sündmusi Eestis. Igal artikli ilmumise päeval võetakse luubi alla, mis sel päeval 80 aasta eest juhtus.
Osa rahvusooperi töötajaid ei ole näinud ega kuulnud midagi sellist, mida nüüd mõned nende seast peadirektorile ette heidavad. Postimees peab oluliseks tuua avalikkuse ette ajakirjanduslikult tasakaalustatud ja kõiki osalisi kajastav vaade, kui ühe asjaosalisele on meedias esitatud süüdistused. Just sel põhjusel toome lugejateni nii arvamused estoonlastelt, kellele jäävad Aivar Mäele esitatud süüdistused arusaamatuks, kui ka Mäe süüdistajate omad.
Täna koguneb riigikogu opositsiooni ettepanekul erakorralisele istungjärgule, et arutada välismaalaste seaduse muutmise eelnõu, millega lubataks Eestis viibivatel kolmandate riikide kodanikel, kes peaksid riigist 31. juulil lahkuma, jätkata tööd aasta lõpuni.
Vastse Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimehe Martin Helme sõnul hakkab erakond ennast teisiti väljendama. Opositsioonierakonnad seda aga ei usu.
Arheoloog Aivar Kriiska avab juba 30 aastat Riigiküla kandis ajarännuportaale ligi 7000 aasta tagusesse aega, mil seal äsja tekkinud kauni laguuni ääres askeldasid keskmisest eestlasest tõmmumad ja tumedamate juustega kiviaja inimesed.
Muru niitmise vähendamine on küll roheline tegu, aga samal ajal läheb Ihaste männimetsast uue elurajooni tegemisel kaduma pool ja südalinna park peab taanduma kultuurikeskuse ees.
Eestis ja Baltimaades ainulaadne Kavastu parv, mis ühendas Emajõe kaldad esimest korda 1899. aastal, läbis uuenduskuuri ja seob tulevikus ka kahte valda koostööks.
Mööda koridori jooksvad must-kollased jooned näitavad ikka veel teed sinna, kus Tartu ülikooli kliinikumis raviti kõige halvemas seisus koroonaviirushaigeid. See on anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku 2. intensiivravi osakond.
Tartu südalinnas asuvast Vabaduse puiesteest on möödunud nädalalõpust saanud vaba aja veetmise plats, kus kuningas on jalakäija. Kohta on ristitud nii autovabaduse kui ka ajuvabaduse puiesteeks, kuna inimeste maitsed ja soovid on alati erinevad. Kui üks rõõmustab ja on kahe käega poolt, siis teine on vihane ja selle vastu.
Tartu ülikooli maastike elurikkuse töörühm alustas möödunud nädalal Barclay platsil, Uueturu ja Kaubahoovi pargis elurikkuse mõõtmist ja analüüsimist. Võeti mullaproovid ja paigaldati püünised ämblikele ja teistele maapinnal liikuvatele selgrootutele.
