Tokyo suveolümpia korvpalliturniirile annavad avalöögi Iraani ja Tšehhi koondised. Postimees kannab Eesti aja järgi pühapäeva öösel kell 3.50 algavat kohtumist üle otsepildis.
Vehkleja Katrina Lehis teenis laupäeval Eesti esimese medali Tokyo olümpiamängudel, kui alistas epeevehklemise individuaalturniiri pronksimatšis Venemaa olümpiakomitee esindaja Aizanat Murtazajeva 15:8.
Olümpia korvpallliturniiri B-alagrupi teises kohtumises lähevad omavahel vastamisi Austraalia ja Nigeeria. Postimees kannab pühapäeval kell 11.10 algavat kohtumist üle otsepildis.
Igal olümpial suurimaks kullapretendendiks olevat USA korvpallikoondist saab Tokyos esimest korda näha pühapäeval kell 14.50, kui NBA-staaridest kubisev meeskond astub vastu Prantsusmaale.
Kultuuriminister Anneli Ott saatis eile avatuks kuulutatud Tokyo suveolümpiadel osalevatele Eesti sportlastele videotervituse, milles soovis neile palju edu sportlike eesmärkide saavutamisel.
Iisrael püüab aastaks 2020 drastiliselt kärpida oma süsinikuheidet, et aidata võidelda üleilmse kliimakriis vastu, teatas reedel välisministeerium.
Iseseisvuse taastanud Eesti Vabariik sai Nõukogude Liidult päranduseks laostatud majanduse ja hüperinflatsiooni. Kui oleme praegu harjunud sellega, et hinnad tõusevad aastas 2–4 protsenti, siis 1991. aastal oli Eestis keskmine hinnatõus üle 500 protsendi.
Eesti ajaloolased on juba aastakümneid vaielnud selle üle, kuidas nägi Eesti ühiskond välja vahetult enne muistset vabadusvõitlust ja selle ajal. Küsimusest ei pääse mööda ka «Eesti ajalugu I», mis on andnud omakorda ainet teema edasiarenduseks ajaloolasele Lauri Vahtrele.
Enn Tartot enam meie keskel ei ole. Manala teele läks mees, kelle elukäigust saaks kirjutada kaalukaid köiteid. Ta ei jätnud küll meile kirjalikke mälestusi, ent tema okkalist, rohkete tõusude ja langustega elurada on võimalik esile manada arhiividokumentide, memuaaride ja muu kirjapandu abil. Enn Tarto võiduga lõppenud võitlusest kirjutab vabadusvõitleja Viktor Niitsoo.
LÕUNANAABRITELE KÜLLA. Riiast leiab rikkalikult põnevaid paiku, mida enamik eestlasi ei tea.
Tuhkatriinu unelm. Kingamaailmas on toimunud revolutsioon. Ei usu? Meie ka enne ei uskunud.
Hurraa – saab puhata! Viimaks ometi, see aasta oli niigi raske. Kuid nii mõnegi eestlase jaoks on sõnal «puhkus» hämaravõitu tähendus. Tema mõistab seda omal moel: hurraa – saab rohida! Või siis nii: hurraa – saab remonti teha!
Jeff Bezose teisipäevase kosmosereisi pardameeskonna tõeline staar oli 82-aastane Wally Funk – kõige vanem inimene kosmoses.
Ekrelase Henn Põlluaasa presidendikandidaadiks ülesseadmiseks riigikogus jääb puudu kaks häält ning neid pole ka kusagilt paistmas. Sellest hoolimata sõidab seni ainus presidendikandidaat sinise Mercedes-bussiga mööda linnade keskväljakuid ja kohtub inimestega.
Kolmapäeval sõitis parvlaev Tõll Kuivastu sadamas sildudes vastu sadamakaid. Õnnetus on põhjustanud mitme kilomeetriseid ja tundide pikkuseid järjekordi nii Kuivastus kui ka Virtsus, pahandanud hiidlasi ning tekitanud küsimusi selle kohta, mis Tõlluga õigupoolest juhtus. Asjatundjad leiavad, et tulevikus hoiaks taolist segadust ära suurem lisalaev.
Neid inimesi, kes on põhimõtteliselt vaktsineerimise vastu, leidub tegelikult käputäis. Palju rohkem on neid, kes pole vastu, aga pole mingil põhjusel COVID-19 vastast vaktsiinisüsti veel teha lasknud. Kuna praegu käib võidujooks ajaga, kaalul on meie kõigi lähitulevik, kas pääseme sügisel kooli-tööle-kontserdile, tuleb keskenduda just nimelt nendele, kes pole vastu, aga pole veel vaktsineerinud.
Kõik me tahame käia rannas päevitamas, suplemas, rannavollet mängimas või niisama suve nautimas. Pärnu keskrand on selleks suisa ideaalne. Peale püsivalt hea supelranna on suve tänavu soosinud eriti ilusad ilmadki. Eelneva põhjal saigi Pärnu Postimehe lugeja mõni aeg tagasi lugeda suvist rannareportaaži. Artikkel kajastas rannamelu ning tegu ei olnud mõnd probleemkohta kajastava looga. Siiski leidis artikkel väljundi poliitreklaaminagi.
Eesti Vabariigi järgmisest presidendist, kohalikest valimistest, siinsest kultuurielust ja mälestustest – sellest kõigest tuleb meil juttu Mart Helmega.
Lihula peatänaval on vanad kõrtsid, kohvik, kultuurimaja, ent ka uhke mõis ja indu täis kogukond. Härrastemaja kõrval, linnusemäe jalamil seisab aga varemeis viinavabrik. Ja kuigi Lihula on kaunis kant, on paljud teisedki hooned kaotanud oma sisulise väärtuse – vallalinn on muutunud pigem läbisõiduhooviks kui säilitanud kultuurikeskuse kuvandi.
Mõnu talu õuele astub Linaküla läbivalt teelt reisiseltskond, kes tahab oma silmaga näha Kihnu tuntuimat käsitöömeistrit Rosaali Karjamit ning kuulda enne kotta astumist tema ja folkloorirühma Kihnumua pärimuspajatusi ja laule. Ansambli igas eas naised on just askeldustega ühele poole saanud, laotanud ukse ette murule suure kirju vaiba, sättinud tulijate tarvis istepingid ja tõmmanud neile telgedel kootud kirjud katted. Kihnu ühe visiitkaardi, Kihnumua juhendaja Katrin Kumpan võtab jutuotsa üles... Читать дальше...
