David Foenkinosi „Henri Picki müsteerium“ langeb Eestis pinnale, mida on juba kenasti kultiveeritud ja ette valmistatud – temalt on varem ilmunud „Delikaatsus“ (2013) ja „Mälestused“ (2015), mõlemad nagu seekordnegi teos Pille Kruusi tõlkes. Tõlked on sellisest järjepidevusest ainult võitnud, ja ka lugu ise näib sissetöötatult head – ehkki kergevõitu – mudelit järgivat.