Aina tihedamalt ilmuvad lood kaevuveest, mis on piirnorme ületavate nitraatide või tervist mõjutavate bakterite tõttu muutunud joogikõlbmatuks. Nii bakterid kui ka nitraadid võisid mõlemad sinna sattuda sõnnikust või väetistest. Levinud arusaama kohaselt kadus Eesti veekogude nitraadiprobleem kolhoosikorra kokkuvarisemisega. Kurva tõsiasjana jõuab aga nitraate pinna- ja põhjavette 1980ndatega võrreldes järjest rohkem.