Aina tihedamalt ilmuvad lood piirnorme ületavate nitraatide või tervist mõjutavate bakterite tõttu joogikõlbmatuks muutunud kaevuveest. Nii bakterid kui ka nitraadid võisid mõlemad sinna sattuda sõnnikust või väetistest. Levinud arusaama kohaselt kadus Eesti veekogude nitraadiprobleem kolhoosikorra kokkuvarisemisega. Kurva tõsiasjana jõuab aga nitraate pinna- ja põhjavette 1980ndate aastatega võrreldes järjest rohkem.