Carmen Pritsoni raamat „Manifesto“ on arengukalendrina justkui inspiratsioonivedur, lugeja isiklik visioonide järgija. Raamat on justkui unistuste ja eesmärkide loomise võimalus. See on tööriist, mis aitab lugejal jõuda lähemale eesmärkidele, millest lugeja ehk juba ammu unistanud, aga pole mingil põhjusel veel saavutanud.
