Eesti pääses küll ÜRO julgeolekunõukogu liikmeks, aga kuidas seda uudist süüa tuleks, kas noa-kahvli või lusikaga? Kuidas seda saavutust seletada mitte surnud jänesele, vaid näiteks tuhandele töö kaotavale Ida-Viru energeetikule? Võib enam kui kindel olla, et ei kaevurid, poetagune seltskond, pensionärid ega lihtsalt suvaline inimene tänavalt poliitikute-ametnike eufooriat ei jaga.