Näitleja Maiken Schmidt polnud filmi „Tõde ja õigus” võtete alguses veel lapseootel. Varsti sai ta aga rasedat Krõõta juba omaenda kõhuga mängida.
Poliitik ja kliimateadlane Andres Tarand võttis taaskord ette reisi Antarktikasse – viimane kord käis ta seal 50 aastat tagasi.
Rootsi MM-ralli üks kuulsamaid kiiruskatseid on Vargasen. Mõõduvõtu teeb kuulsaks Colin's Cresti nime kanev hüpe, mis on saanud nime varalahkunud Colin McRae järgi.
Autoralli MM-sarja teise etapina on kavas Rootsi ralli. Sel korral on Torsby ümbruse vallutanud plusskraadid ja seega muretsevad sõitjad, et lume ja jää alt tuleb välja kruus, mis talveralliga kohe üldse ei seostu. Eestlastest on stardis Ott Tänak/Martin Järveoja (WRC) ning Ken Torn/Kuldar Sikk ja Roland Poom/Ken Järveoja (mõlemad JWRC).
16. veebruari selgub, kes on see õnnelik, kes tänavu Eestit Eurovisionil esindab. Enne veel aga vaatame, kes „Eesti laulu“ finalistidest osutus sel aastal Õhtulehe muusikatoimkonna lemmikuks.
Tartu maakohus allutas üheks aastaks käitumiskontrollile alaealise, kes tegi Facebooki teise inimese nimel libakonto teda halvustava fotoga.
Õhtulehe veebis ilmub iga päev mälumäng, mille teema oleneb päevast ja meie ümber toimuvast. Kui hästi läheb sul mälumängu lahendamine täna ja kui oled mängu jaganud, siis kas sinu sõbrad saavad hakkama paremini või hoopis halvemini?
Täna õhtul toimub Saku suurhallis „Eesti laulu“ finaal ja peagi saab selgeks, kes sõidab maikuus Tel Avivi, et seal Eestit tänavusel Eurovisioni lauluvõistlusel esindada.
Vaevalt oli groteskne naljafilm „Pühapäevakütid“ 1930. aastal vändatud, kui see keelu alla pandi.
„16aastaselt pani isa mind valiku ette: ta kas ostab mulle 40 000eurose ralliauto ja ma ei tarbi alkoholi või ta ei osta mulle masinat ning ma võin juua,“ krutib Jari-Matti Latvala ajaratast tagasi. 197 MM-etapi starti hiljem pole vaja Sherlock Holmesi taibukust, mõistmaks, mille kasuks soomlase valik langes.
Pime ja lödine talv hakkab ajudele, ülemus nõuab stahhanovlikke edusamme ja teismelise võsukese tuba näeb välja nagu prügila. Kuidas närvesöövas stressis armusuhet säilitada, et partneriga tühjast tüli ei sünniks?
Eestlane on põlvest põlve punast kala söönud, ainult nõukaajal seisis laual lõhe asemel räim tomatis. Iseäranis nostalgilisi tundeid kipuvad punased silgud tekitama kunagistes tudengites ja matkasellides. Mis tundeid retroroog praegustes sööjates tekitab, selgus Õhtulehe järjekordsel testil. Maksimaalselt võis üks konserv koguda 90 punkti.
Nähes reede õhtuks 33euroseid edasi-tagasi lennupileteid Tallinnast Edinburghi oli asi kiirelt otsustatud. Esmaspäeva hommikul tööle suundudes võisin ma end selle eest vaid kiita.
Muusikalid „Once“, „Oliver Twist“ ja „West Side Story“ või kammerooper „Emajõe ööbikud“? Juba kevad- ja suvehooaja alguses on Eesti teatrid nii vägevas hoos, et toovad lavale ühe hiti teise järel. Tõsi, on hämmastav, mäherduse vaprusega on sõnateatrid Ugala ja Endla pilgu muusikalavastuste poole pööranud. Kõnelemata siis Tartu uuest teatrist, mis mulluse „Kremli ööbikute“ järel toob lavale kammerooperi „Emajõe ööbikud“. Kuniks on aga nõudlust, on ka pakkumisi. Liiatigi toob muusikalide lipulaev Vanemuine... Читать дальше...
Plaan kirjutada Ilmar Tammurist kui Eesti teatri lõbusast don Juanist – või siis naiste-, napsi- ja naljamehest – kukub kiiresti kokku. Tammuriga mõnda aega koos elanud Ita Ever ei soovi seda perioodi elust meenutada. Oma ema kunagisest kaasast keeldub rääkimast ka Ingrid Rüütel. Ilmar Tammuri tütar Mare Liiger jutustab see-eest loo, mille pealkiri võiks olla „Kuidas ma sain teada, miks ema mind vihahoos Tammuri värdjaks sõimab“.
Pärast teist kursust Viljandi kultuuriakadeemias võttis Priit Loog pähe, et see kool ja näitleja elukutse pole üleüldse tema jaoks. Selget seletust, millest selline mõte sündis, ei oska Priit praegugi anda. Küllap mängis oma osa see, et Priitu kasvatas ema üksinda ja poiss käis maast madalast koolivaheaegadel tööl. Omateenitud rahal oli suur väärtus. Õnneks oskas kursuse juhendaja Kalju Komissarov Priidul mõistuse paika panna ning nüüd ei suuda ta Komat selle eest ära kiita.
„Ei, suured küll andekad ei ole. Nad on lihtsalt targad ja palju õppinud!“ See uurimusliku intervjuu käigus seitsmeaastase poisi suust kõlanud lause võtab hästi kokku Tallinna ülikooli täiskasvanuhariduse õppejõu Halliki Põlda andekusteemalise doktoritöö ühe põhitulemuse: andekus on praegusel ajal enim seotud lapseeaga, täiskasvanuandekus ei ole ühiskonnas olulisel kohal.
