Olukord, kus Pärnus klaarivad alaealised tüdrukud omavahelisi arveid kambakesi pekstes või Virumaa linnades põletavad poistekambad igavusest prügikaste ja busse pole kindlasti normaalne. Keegi ei taha elada pidevas hirmus, et midagi elamise ümbruses või suisa maja ise leekidesse mattub või kusagil rusikad välguvad. Stereotüüpne arvamus nii depressiivseks peetavate väikelinnade kui ka suuremate kohta ütleb, et noored laamendavad siis, kui neil midagi targemat teha pole.