Mõnikord on elu väga lihtne, nagu sedastab Rubén Gallego oma raamatu alguses: «Ma olen kangelane. Kangelane olla on kerge. Kui sul pole käsi ega jalgu, oled sa kangelane või surnud. Kui sul pole vanemaid, looda vaid oma kätele ja jalgadele. Ja ole kangelane. Kui sul pole ei käsi ega jalgu ja sa oled lisaks sellele osanud end sokutada siia ilma orvuna – siis on kõik. Sa oled mõistetud olema kangelane kuni oma päevade lõpuni. Või siis kärvama. Mul pole lihtsalt muud võimalust» (lk 9).
