Olen õppinud noodijupi abil eristama krakovjakki ja masurkat. Uurinud Aleksander Suure sõjakäike ja värskendanud vene keeles kellaaja ütlemise reegleid. Teinud keset päeva bataadifriikaid kitsejuustukastmega ja ahjubanaani sidrunisiirupis. Saanud kolleegidelt Ingridilt ja Pillelt väravapostile toidu- ja apteegipakke, kus üllatusena kaasas maasikad või törtsu brändiga ploomimoos. Vaadanud sõprade saadetud loodusfotodelt kevade jõudsat arenemist. Olnud kaks korda karantiinis ja teinud testi, õnneks negatiivse. Olen kartnud ja mind on kardetud. Lehvitanud pojale aknast sünnipäevaks. Õppinud kulleri vahendusel talunikelt ning suurpoest toitu tellima, oodates kell 00.00 uute vabade aegade ilmumist. Loonud rõdule minilao paar päeva isolatsioonis olevate paberkottidega. Kiiganud mitu korda telefonis päikselist suvepilti, kus metsa mineku eel Käsmu poe eest kohviga mõnulen. Olen kaotanud korra vapruse ja närvid. Saanud igapäevast emotsionaalset tuge Euroopa riigist, mis oleks justkui
