Statistikaameti äsja avaldatud andmed annavad teada, et Eesti rahvaarv suurenes eelmisel aastal 1,95 protsenti ning meid on nüüd kokku 1 357 739. Oma tagasihoidliku panuse rahvastiku arvu muutusesse on andnud ka üksteist Kagu-Eesti omavalitsust, kus elanike arv kerkis aastaga 0,27 protsenti.
Riigi tugiteenuste keskus kinnitas rahastamisotsuse, millega elektrifitseeritakse Tallinna-Tartu ja Tapa-Narva raudteelõik.
Eesti inimestelt püütakse raha välja petta nii petukõnede, õngitsussõnumite kui ka võltsitud veebilehtede abil. Mullu teatati politseile kokku 740 korral investeerimis- või pangapettusest. Nende kogukahju on veidi üle 5 miljoni euro.
Saesaare paisu võimalikku allalaskmist kohalikega teisipäeval Taevaskoja külakeskuses arutanud keskkonnaminister Madis Kallas leidis, et asjaga ei saa senisel moel edasi minna, kui nii suur osa kogukonnast tahab paisjärve säilitada.
Otepää endiste vallajuhtide kohtusaaga jätkub Tartu ringkonnakohtus. Kui kaitsjad taotlevad kohtualuste õigeks mõistmist, siis prokurör kolme kuud šokivangistust.
Eesti valmistub aasta keskpaigas avalikustama riikliku mobiilirakenduse mRiik, mis toob avalikud teenused kasutajale mobiiltelefoni. Veebruarist on kõigil võimalik selle arendusse panustada ja registreerida end rakenduse testijaks.
Tapa vald valmistub liitma keelekümbluskooli ja gümnaasiumit. Sügiseks peaksid koolid ühendatud olema, kuid praegu pole teada, kuidas täpselt. Küll on selge üks asi: praegu mõlemat kooli juhtiv Naima Sild ühendõppeasutuse direktoriks kandideerida ei soovi.
Daugava jõe veetase jätkab Jēkabpilsi lähedal langemist, selgub Läti keskkonna-, geoloogia- ja meteoroloogiakeskuse andmetest.
Hillar Kasu on pool oma elust olnud põllu- ning pool spordimees. Simunas sündinud ja kasvanud Kasu asus Simuna spordikeskusesse tööle 1998. aastal, mil spordihoone valmis sai. Tänavu 1. veebruariks on ta seal töötanud 25 aastat.
Viljandimaa inimestele loositi mullu üheksa suurt lotovõitu ehk kõige rohkem alates 2011. aastast, mil Eestis tuli käibele euro. Võrreldes paari varasema aastaga jäi aga võidusumma saja tuhande euro piir ületamata.
LAHMUSE mõisas on olnud kool alates aastast 1926. Kui 1961. aastal Suure-Jaanis koolihoone valmis, vähenes Lahmuse koolilaste arv märkimisväärselt. Loodus aga tühja kohta ei salli ja otsiti uusi lahendusi. Nüüdseks on seal juba üle 50 aasta õpetatud erivajadusega lapsi.
Jutt sellest, et kinnisvaraturul on toimunud jahenemine, ei üllata ilmselt kedagi. Euribori tõus on laenud kalliks muutnud, nii et oodatakse selle stabiliseerumist. Niisugune käitumine on ka pisikesel Viljandimaa turul üsna mõistlik, kuigi müüjad ja arendajad kiristavad hambaid. 15 aastat tagasi avastasid paljud inimesed, et nende buumi tipus ostetud kinnisvara väärtus on kahanenud võetud kodulaenust väiksemaks, seejärel laastas elanikkonda aga koondamiste laine.
Sellest peale, kui maadlejatel on Viljandis kasutada öömajaga maadluskeskus, on Suure-Jaani gümnaasiumis õppivate vabamaadlejate arv kahanenud ning Tääksis paiknev õpilaskodu õppuritest tühjenenud.
Arheoloogid uurivad praegu Tallinna vanalinna serval, Pika ja Laia tänava nurgal oleva künka sisemust, kuhu võiks tulevikus tekkida näiteks kohvik või mõni muu avalikuks kasutuseks mõeldud asutus.
Möödunud aastal sõlmiti Viljandimaal 194 abielu. See on suurim naitujate arv pärast 2007. aastat, mil abiellus 205 paari.
Mulgi kultuuri instituut on võtnud nõuks saada Mulgi puder UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja ja ootab rahva kaasabi, et näidata: puder on tõesti elavas kasutuses.
Bigbank ASi ühte omanikku Parvel Pruunsilda (Isamaa) esindav advokaadibüroo Levin esitas Tartu maakohtule hagiavalduse sooviga kummutada Vikipeedias avaldatud väited, millega viidatakse ärimehe seostele pensionireformist kasu saamisega.
Statistikaamet avalikustas eile esialgse rahvaarvu: tänavu 1. jaanuaril elas Eestis 1 357 739 inimest ehk 25 943 inimest rohkem kui aasta tagasi. Kuigi sündimus oli rekordmadal, kasvatas sisseränne rahvaarvu üle kahe protsendi.
Postimehe «Valimisstuudios» lahati kolmapäeval teravaid keskkonnateemasid. Sotside ja Isamaa keskkonnaküsimusi avavad valimisprogrammid mõjusid kohati üllatavalt sarnaselt, kuid esimesed tulid pikka aega ühiskonnas tüliõunaks kujunenud raiemahu vähendamisel välja konkreetse arvuga.
Kui mullu lõid päikeseparkide arendajad taastuvenergia vähempakkumisel platsi puhtaks, siis tänavu tahetakse nad riiklikust turvapadjast ilma jätta.
Kaitseministeeriumi innovatsiooni osakonna juhataja Miiko Peris kinnitab, et riigil on Venemaa sõjalisele ohule viidates soov lasta Nursipalu harjutusvälja laiendamisel käiku seaduse erisäte, mis tähendab, et valitsuse otsusel saab riigi eriplaneeringu pikki tähtaegu ja koosolekuid vältides menetleda polügooni laiendamise ära tavapärasest kuni viis korda lühema ajaga.
Kuigi Nursipalu harjutusvälja laienemisplaani vastase hoiaku kõrvale on Võru-lähedaste valdade elanike seast hakanud kõlama ka hääled, mis peavad vastasseisu asemel vajalikuks kaasavat diskussiooni, hindab riigi kaitseinvesteeringute keskuse taristuprojektide koostöö koordinaator Kaupo Kaasik ennatlikuks järeldada, et inimeste suhtumine on muutunud leplikumaks.
Riigile maa omandamise seadus (KAHOS) annab ametnikele võimu maaomanik üle kullata, aga samas ka sundvõõrandada maa alla tegeliku turuhinna, millega ähvardades saab vaikima sundida ebamugava, õiglast hinda nõudva omaniku. Ja lisaks avalikkuses osavalt vett sogada.
