Sotsiaalmeedia on pannud meie eraelu laiema luubi alla, mis tähendab, et me ei kontrolli enamasti enam ise oma privaatsfääri. Säärane asjaolu võib kätkeda endas nii plusse kui ka miinuseid.
NATO tegeleb ka praegu sellega, et inimesi Afganistanist välja saada, kinnitas alliansi peasekretär Jens Stoltenberg eile pärast kaitseministrite kohtumist Brüsselis.
Migratsioon pole lihtne teema ei Euroopas ega sellest väljaspool, nentis Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel eile õhtul, kui rändedebatt oli venitanud ELi liidrite tippkohtumise mitu tundi planeeritust pikemaks.
Eesti põhivõrguettevõte Elering tahab rajada Eesti ja Soome vahele kolmanda merekaabli, mis aitaks ühtlustada elektrihindu.Nii Eestis, Lätis kui Leedus maksis elekter septembris veidi üle 120 euro megavatt-tunni kohta. Põhjanaabrid soomlased said aga kauba börsilt kätte keskmiselt 89 euro eest. Põhjus, miks soomlastel on Baltikumist erinev elektrihind, peitub ülekandevõimsuste defitsiidis.
Oma arenguvisioonides soovivad Eesti ülikoolid olla võrdväärsed Euroopa juhtivate ülikoolidega. Lähimad eeskujud võetakse tavaliselt Põhjamaade ülikoolide hulgast. Kui kõrghariduse, samuti teadus- ja arendustegevuse rahastamine ei pea sammu meile eeskujuks olevate riikidega, siis Eesti ja meie ülikoolid seatud eesmärkideni kindlasti ei jõua, kirjutab Eesti teaduste akadeemia informaatika- ja tehnikateaduste osakonna juhataja Jakob Kübarsepp.
E-valimispettusi on politseil peaaegu võimatu tuvastada isegi enne e-häälte n-ö õhkulaskmist pärast valimistulemuste kinnitamist – pettuste jälile viia võiv info hävitatakse juba enne häälte ülelugemist.
Arvatakse, et elame vabas heaoluühiskonnas – miks me peaksime muretsema? Kuidas aga teha nii, et see ei kõlaks vanema inimese targutamisena, kui rääkida, et kõik meie tänased saavutused on pika ja vaevalise arengu tulemus, nende hüvede nimel on tehtud tohutult tööd. See on peaaegu ime, et on suudetud õigel ajal teha õigeid valikuid, sest demokraatias on hääl küll vaba, kuid igal hääletajal lasub ka suur vastutus.
Lõppev nädal tõi Läänemere piirkonna turismindusse kaks vastuolulist sündmust: SAS, Norwegian, Widerøe ja pisike Norra odavlennufirma Flyr teatasid, et lendudel Skandinaavia sees pole näomaskide kandmine 18. oktoobrist enam kohustuslik. Seevastu Läti, kus koroonaga haiglasse sattunute arv läheneb märtsikuu tasemele ning prognoosid vähese vaktsineerituse tõttu sünged, kehtestati jaanuarini kestev eriolukord. Kuidas mõjutab lõunanaabrite kriis reisimist läbi Läti, mida paljud eestimaalased on Riia lennujaama kaudu harjunud tegema?
Lavastaja Laura Jaanhold on Pärnu Endla teatris tagasi. Viimati, enne lapsehoolduspuhkust, tegi ta siin 2017. aastal, kui teatri suur saal läbis uuenduskuuri, Tervise kultuurikeskuses “Inimesed akendel” ja 2018. aastal tõi Tallinna linnateatris lavale “Preili Julie”. Tšehhi kirjanduse üks pöörasemaid pärle “Ma teenindasin Inglise kuningat” ehk kahe vaatusega kelnerist miljonäriks pidi algul publiku ette jõudmagi Endla suure saali taasavamisel neli aastat tagasi, jõuab aga hoopis nüüd.
Kihnu sadama lähedale kollektiivse ühismajandi ajal silikaatkividest laotud töökoja ees askeldab pikk mees, peas hallikas kootud müts ja seljas tormiks pööravat tuult trotsiv jope. Tema kohta kirjutati valla tänukirja esildises, et Jaanus Kott, kihnlastele talukoha järgi Uustalu Jaanus, on abivalmis, kuldsete kätega Kihnu mees, kes on muutnud saare elukeskkonna palju paremaks ja esteetiliselt nauditavaks.
Pärnu Postimehele, aga ka teistele meediaväljaannetele tulevad iga päev politseiteated ööpäeva sündmuste kohta. Viimasel ajal on üsna sagedasti juttu sellest, kuidas keegi on pettuse õnge läinud. Tihti leidsid kurjategijad ohvri sotsiaalmeediast. Või pigem leidis ohver nemad.
Neli noort pärnakat, kes vaid nädal tagasi Tartus oma esimestel jõutõstmisvõistlustel osalesid, naasid kõik kas Eesti rekordi, kuld- või hõbemedaliga. Suurest edust innustatuna loodi oma jõutõstmise klubi Daigo Power. Noored lubavad, et see on alles algus.
Aime Siitan on üks neist, kes jääb Pärnu–Uulu tee neljarajaliseks ehitamise tõttu ilma osast maast. Teeäärne Sepa kinnistu on 79aastase Siitani sünnikodu. Isa pidas elumaja teises otsas omal ajal sepikoda. Kodu sai sedavõrd tee lähedale rajatud, et neil, kel häda käes ja sepa abi vaja, oleks lihtne ja lähedal meistri juurde sisse põigata.
Tartu Ülikooli reoveeseire andmeil pole koroonaviiruse levik olnud mitte kunagi varem nii laialdane ja tõsine kui praegu.
