Tänavu möödub 150 aastat Kundas tsemendi tootmise alustamisest. Esimene telefon, esimene hüdroelektrijaam, esimene elektri ülekandeliin – nende ja teiste tehniliste uuenduste eestvedajad olid Eestis Kunda tsemendivabriku edumeelsed omanikud ja juhid, kirjutab SA Virumaa Muuseumid vanemteadur Uno Trumm.
Kuigi sport ja alkohol ei peaks ehk isegi ühes lauses kõlama, on ka tippsportlased inimesed, kes vahel libastuvad või samuti sellist lõõgastust vajavad. Vahel hävitab alkohol koguni andeka sportlase karjääri või rikub olulise võistluse, ent enamikul meie tippudest on vägijookidega siiski mõistlik suhe.
Millega eestlased end raskel ajal lohutavad? Väga erinevate roogadega: maahapupiimast küüslauguleibadeni.
Pärast kaheaastast ootamist peaministriks saanud Kaja Kallas töötab enda sõnul pinge all tavaolukorrast isegi paremini.
Eesti inimesed on tigedad. Mässavad ja süüdistavad. Sõnasõda käib tänavatel, võimukoridorides ja kodudes. Miks? Sest pingeid maandavat nalja on liiga vähe!Kuhu ta kadus? Kust nalja leida? Uurime seda «Teletopi» tegijatelt. See on üks väheseid järele jäänud asju, mis praeguses närvilises maailmas veel naerma ajab.
Vahetu näost näkku suhtlus on väga mitmekihiline ja selle käigus edastatud info ei piirdu kaugeltki ainult keelelise sõnumiga, kirjutab Eesti Keele Instituudi vanemteadur Heete Sahkai.
Eesti rahvas on loonud erakordselt kiiresti turvalise ühiskonna, kus vägivaldsed surmad on jäänud väga harvaks. Pool sajandit võõrvõimu ja terrorit on jätnud jäljed, kuid need on 30 aastaga muutunud vähem märgatavaks.
Eesti ja edulugu? Kas te ei tea siis, millised on uudised? Teame küll, aga ütleme ikkagi täiesti siiralt «edulugu» selle kohta, millise üllatava kiirusega on viimase veerandsajandi jooksul vähenenud tapmiste, enesetappude ja õnnetussurmade arv. Vähenemise trend on selge.
Lõppeva nädala kolmapäeval tähistati 100 päeva jäämist Tokyo olümpiamängude alguseni. Mängud algavad veidi üle kolme kuu pärast, mis tippspordi mõistes tähendab imelühikest ajajärku. Mängudele pääsejatel ja sinna veel pürgijatel on suur töö tehtud ning jäänud vormi timmimine õigeks ajaks.
Riigi ja rahva suhetes ei paista Eestis praegu olevat mesinädalad. Osalt muidugi seetõttu, et ka kõige meeldivamad asjad, kui nad muutuvad normaalsuseks, minetavad osa oma erutavast veetlusest. Nii harjub iseseisvusega, nii tekib demokraatiatülpimus koos kõige sellest tulenevaga. Koroona on lihtsalt vindi peale keeranud, kirjutab kolumnist Mihkel Mutt.
Mulle meeldib elada teadmises, et olen viisakas ja vastutulelik inimene. Noh nii üldjoontes, igapäevaselt. Ma usun, et ikka olen ka. Aga mõnikord haruharva õnnestub paha inimenegi olla. Kohe räägin!
„Elektri teater – Illusion – Heinaturul Bellevue hotelli vastu avatakse uue motori abil. 4–6 aprilli (uue kalendri järgi 17–19 aprillil) programm on järgmine: 1) Kapp, 2) meri kuupaistel, 3) kuradi reisikäik, 4) armukadedus ja nõdrameelsus, 5) nõid ja liblikad, 6) tulekahju. Esimene etendus algab päeval kell 4, millele teised järgnevad iga tunni- tunni kolmveerandi järel,“ kuulutas Tartu ajaleht Elu. Programm vahetus mõne päeva pärast, kavva tuli „Keiser Nikolai II ja Wilhelm II jällenägemine, imeilus ülesvõte loodusest... Читать дальше...
Kulupruuniga ääristatud teed on päikesepaiste ja isegi mõne sooja päeva järel saanud kohati rohelise jume. Juba leiab loodusest värsket söödavat rohelist kraami, mis aitaks kevadväsimust välja juurida. Harilikust naadist enam jahivad kaasmaalased tänapäeval karulauku. Tuleb meeles pidada, et see on siiski kaitsealune taim ja tema küüslaugulõhnaseid lehti tohib loodusest korjata vaid enda tarbeks ehk mõistlikus koguses.
Männik lahutab Uulu–Valga maanteed pidi sõitjat Marana külast ja taimlast, mis varustab riigimetsa majandamise keskust (RMK) ligemale kaheksa miljoni kuuse-, männi- ja kasetaimega. Seega kasvatab Kilingi-Nõmme külje alla jääv RMK Marana taimla riigimetsa uuendamiseks vajalikust hulgast kolmandiku ehk 5,7 miljonit männitaime, veidi üle kahe miljoni kuuse ja näpuotsaga kaseistikuid.
Jaan Hünerson oli sündinud toonasel Pärnumaal Karksi vallas Viira metsavahitalu peremehe pojana 4. veebruaril 1882. aastal. Kooliteed alustas Kukase külakoolis 1894. aastal, seejärel õppis Karksi kihelkonnakoolis. Tartu reaalkooli lõpetas ta 1903. aastal. Kuuelapselise pere isa pidi pingutama, et poega koolitada. Seejärel oli Hünerson vabatahtlikuna sõjaväes. Sealt vabanes ta tagavaraväe lipnikuna.
Silja Enoki klass jääb Vändra gümnaasiumi hoone üle sajandivanusesse ossa. Enok on selles majas majandust õpetanud juba pea kolm aastakümmet. Möödunud aastal valiti ta aasta ettevõtlikuks õpetajaks ja veel aasta varem Pärnumaa parimaks klassiõpetajaks. Mida tähendab õpetamine teenekale pedagoogile ja miks on vaja suunata lapsi majandusilma poole vaatama? Noil teemadel Enokiga vestlesimegi.
Kuigi riigikogu kiitis kolmapäeval heaks seadusemuudatuse, mille kohaselt ei ole sel õppeaastal riigieksamite tegemine gümnaasiumi lõpetamise tingimus, tasub siiski väga põhjalikult järele mõelda, kas on mõtet eksamid tegemata jätta. See võib tulevikus valusalt kätte maksta.
Üks minu tuttav märkis sellise ütlemisega paratamatust inimsuhete kohta, pidades silmas, et naine ei peaks ainiti sõltuma oma mehest, sest juba homme võib selguda, kuidas kaaslane on võtnud nõuks liikuda edasi uue inimese juurde. Selliseid asju juhtub ja ju tal siis oli sellega kogemusi, mis niimoodi ütlema panid.
Uudis Toomas Kivimägi palvest rahandusministrile peatada Pärnu uue silla rahastuse taotlus tundus nagu halb unenägu: kuidas on võimalik, et Pärnust valitud rahvasaadik teeb selgesti Pärnu linna huvidega vastuolus ettepaneku?
Peamiselt väikesaartel ja rannikul toimetavad kormoranid on nüüd tuhandete kaupa võtnud koha sisse Sindi külje all. Spetsialistid ütlevad, et linnud hakkavad loodetud heale lõhejõele suurt mõju avaldama. Kuigi kormoranidest on kogu Eestis räägitud aastakümneid, puudub aga plaan: kas ja mida üldse ette võtma peaks?
Saateks teatele, et hiljemalt 11. septembriks toob USA oma väed Afganistanist välja, märkis Joe Biden: «Olen nüüdseks neljas Ameerika president, kes juhib Ameerika vägede kohalolekut Afganistanis. Kaks vabariiklast. Kaks demokraati. Ma ei anna seda vastutust edasi viiendale.»
Uus kool sai uue juhi, on ilmselt kõige löövam pealkiri uudisele, et Timo Steinerist sai järgmisel aastal alustava Tallinna muusika- ja balletikooli direktor. Tegelikult pole päris uus ei direktor ega ka kool. Timo Steiner on juhtinud 2005. aastast Tallinna muusikakeskkooli, millele liidetakse uude moodustisse ka Tallinna balletikool ja Otsa kool. Koolide ühendamise üks peamisi põhjusi oli soov saada uus maja ja ühisel jõul on olnud parem seda ellu viia.
Kes müüb 14-aastaselt suvel taskuraha saamiseks jäätist, kes täidab suveolümpia A-normi. Ujumismaailmas pole alaealised tippsportlased haruldased, kuid sellest hoolimata on Eneli Jefimova Tokyosse jõudmine imetlusväärne.
Neljapäev. Riigikogu istung. Küsimuste vooru oli ennast kirja pannud riigikogulane ja Isamaa juhatuse liige, endine punkar Tarmo Kruusimäe. Järjekord jõudis temani, kuid kodukontori mugavus, kus voodis lebotades punkmuusika rütmis e-suitsu pahvida, võttis oma ja väga tähtis küsimus jäigi küsimata.
