Maailma terviseorganisatsioon (WHO) uuendas uutest teadusuuringutest lähtudes maskide kandmist puudutavat juhist, rõhutades aga, et järgida tule ka füüsilise distantsi nõuet ja haigena tuleb jääda koju.
Pärnu maakonnast tuule tiibadesse saanud kergejõustikumänedžer Hans Üürike on arenenud kadestamisväärselt. Tema tiimi kuuluvad kettaheite maailmameister Daniel Stahl ja MM-hõbe Fedrick Dacres.
Priimabaleriin Age Oksa värske raamat «Liblikalend» võiks vabalt kandideerida selle aasta kauneima raamatu tiitlile. Räägime Agega ka emaks olemisest, õpetajatööst ja taipamistest, mis aitavad elus ning iseendas tasakaalu leida.
Oma lastearsti praktikas olen ka mina kokku puutunud koduvägivallaga. Olen seda probleemi uurinud ja analüüsinud.
Valgusniidid tungimas pimedusest läbi kui kombitsad, otsides hingi oma embusse haaramiseks. Hääl põrkumas vastu nähtamatuid seinu, purunedes kildudeks, et jääda igas killus edasi kajama. Pidevalt muutuvad nähtamatud ja nähtavad kehamustrid, imemas endasse neid, kellel on kustumatu janu ilu järele.
Euroopa Keskpank (EKP) laseb eeldatavalt neljapäeval käiku uue ergutuspaketi, et aidata ettevõtetel kuni pandeemiast taastumiseni toime tulla ja toetada valitsusi, mis suurendavad aina hoogustuva talvise nakkuslaine ajal kulutusi.
„Heljo Mänd on üks neid Eesti kirjanikke, kelle looming on mõnes mõttes hõlmamatu, 150 või isegi rohkem nimetust,“ tõdeb kirjandusteadlane ja kirjanik Rein Veidemann. Tõesti, Mänd on avaldanud üle 100 värsi-, proosa- ja näidendiraamatu lastele ja üle 30 raamatu täiskasvanutele, sh kuuldemänge ja TV-stsenaariume. Kes siis „Mõmmi ja aabitsat“ ning „Nõiakivi“ ei teaks?
Maardus lasi 34-aastane mees naist relvataolisest esemest, kohus võttis mehe vahi alla.
Juhtkirja kirjutamise ajal haiglaravil viibivat 262 Covid-19 diagnoosiga patsienti ei pruugi võhikule tunduda meie tervishoiusüsteemi võimekust ohustava arvuna, kuid tõsiasi, et mitmel pool on juba mindud plaanilise ravi piiramise teed – kas mäletate, millist pahameelt tekitas see otsus kevadel? – peaks olema tõsine ohumärk.
Tänavu teenis perspektiivikale korvpallitreenerile suunatud Ilmar Kullami stipendiumi Delta Spordiklubis noortekorvpalli arendav Esko Tõnisson.
Eesti ehtekunstnike aastanäituse juhtmõte oli uurida kunstnikelt, kuidas 2020. aasta oma vääramatu jõuga mõjutas nende loomingut.
94aaastasena suri armastatud lastekirjanik Heljo Mänd, kellest jääb maha mitmekülgne looming, sealhulgas üle saja raamatu. Lasteteleseriaali "Mõmmi ja aabits" üks põhitegelane Mõmmi ema ehk Katrin Karisma jääb tuntud lastekirjanikku meenutama väga intelligentse inimesena.
Президент Латвии Эгилс Левитс, выступая на Латвийском телевидении, высказал фразу, которая стала предметом шуток и насмешек со стороны жителей страны, пишет mixnews.lv.
Linnateatris esietendub prantsuse auhinnatud dramaturgi ja lavastaja näidend "Õed", kus peaosalisi mängivad Külli Teetamm ja Evelin Võigemast. Lavastuse minimalistlik kujundus laseb särada näitlejatööl, pannes publiku mõtlema ka iseenda peresuhete peale.
Viljandi haigla hakkas esimese raviasutusena Eestis oma patsientidele pakke vahendama kontaktivabalt.
Heljo Männiga samal aastal sündinud kirjanik Ira Lember imetleb kolleegi tohutut töövõimet. „Heljo ei jäänud kunagi ootama, et vaim peale tuleks, tema kirjutas. Iga päev,“ räägib kirjanik. Isegi kirjandusalastel väljasõitudel, mida nõukogude ajal tuli ette üsna palju, ei istunud Heljo Mänd hotellitoas kunagi, käed rüpes, vaid tegeles pigem kirjatööga.
Populaarsed bändid Terminaator ja Shanon pidid peagi minema kontserttuuridele üle Eesti. Seoses koroonaviiruse levikuga, on korraldaja Sky Management sunnitud planeeritud üritused siiski ära jätma.
Kolmapäeval, 9. detsembri õhtul kell 18 kutsub «Talveooper» muusikaarmastajaid taas Tartu Pauluse kirikusse. Kostümeeritud kontsert-etendusel laulavad Olga Zaitseva (sopran), Oliver Kuusik (tenor), Pavlo Balakin (bass), klaveril Piia Paemurru (klaver). Meeleolu aitavad luua Pille Lill ja Alar Haak. Ettekandele tulevad Händeli, Mozarti, Verdi jt meistriteosed, aga kõlab ka Lloyd-Webberi muusika.
„Nii kui mingisugune Mõmmi-lavastus oli, läksime alati Heljo juurde,“ räägib Heljo Männi loodud karuperele televisiooni- ja lavavälimuse andnud kunstnik Gunta Randla. „Ta oli selge mõistusega armas vanainimene, kes nägi välja pisike kui poisike. Varahommikul tõusis, kuulas Nõmme koduaiast kõlavat linnulaulu ja kirjutas, siis puhkas natuke ja kirjutas jälle. Vaikses rütmis.“
Põlvkonna jagu noorem kolleeg, poetess Leelo Tungal ütleb, et Heljo Mänd oli nagu Eesti lasteluule ilmapuu. „Mul oli selline tunne, nagu Heljo oleks igavene,“ sõnab ta. „Nii turvaline oli teada, et ta on olemas. Ja kirjutab.“
Esimesed külmakraadid tõid Peipsile kauni jääkihi, kuid inimese raskust kirme veel ei kanna. Seetõttu ei tohi alates tänasest Lõuna-Eesti veekogudele minna.
8. oktoobril kuulutati välja Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna laureaat, preemia pälvis Märt Väljataga Sirbis ilmunud arvustus "Johanneste ilmutused".
Sel aastal pälvis Ants Orase nimelise kirjanduskriitika preemia Märt Väljaga. Žüriiliige Hanna Linda Korp selgitas ERR-ile, milline on praegune kirjanduskriitika tase.
Täna kuulutati välja Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna kuues laureaat. Preemia pälvis Märt Väljataga arvustus «Johanneste ilmutused» (Sirp, 25 IX 2020), kus on vaatluse all Johannes Semperi ja Johannes Barbaruse kirjavahetus («Euroopa, esteedid ja elulähedus. Semperi ja Barbaruse kirjavahetus 1911–1940» (I–II), koostaja Paul Rummo).
