Postimehe lugeja Robert Sinimägi kirjutab kaitsekulutuste põhiprobleemidest.
Koroonaviiruse leviku ja sellest põhjustatud majanduslanguse ajal kõlab ehk kummaliselt, et valitsusel ei ole kunagi olnud nii palju raha kui praegu, kirjutab Riigikogu liige Riina Sikkut (SDE).
Paunvere kellamees Lible lubas kord jõe tagurpidi voolama panna, et siis oleks tore vaadata, kuidas villavabrik seisma jääb. Ei saagi aru, kas oli ta esimene ökoterrorist või tegi lihtsalt nalja. Aga samalaadseid ettepanekuid on tehtud ka hiljem ja täiesti tõsimeeli.
„Puraküla vargapesa/Kihulane on nende isa!“ tsiteerib ajaleht Lõuna-Eesti Valgast kõnelevat tuntud laulu. Linn oli läinud sajandi 20. aastail kuritegevuse poolest tõesti üle kogu riigi tuntud. Andres Kihulane oli aga sealse, oma jõhkrusega lähedal ja kaugel kuulsa jõugu liider.
Agne Kiviselg toob leiva lauale riigisektoris ja teeb kaheksatunniseid tööpäevi. Ometi kuulub ta oma spordialal maailma tippu ega välista profikarjääri.
Euroopa Komisjon võib alustada Eesti suhtes rikkumismenetlust, kuna meie seadused pole viidud kooskõlla 2008. aasta Euroopa Liidu direktiiviga, mis näeb ette vihakõne kriminaliseerimist ja karmimaid karistusi. Suurem osa Eesti Euroopa Parlamendi liikmeid pooldab seadustiku muutmist nii, et vaenukõnesse suhtutaks karmimalt.
President Kersti Kaljulaid esitati eile ametlikult OECD peasekretäri kandidaadiks. Vajalikud dokumendid andis üle Clyde Kull, kes on Eesti suursaadik OECD juures. Valituks osutumisel ei lahku president Kadriorust enneaegu, vaid asuks uude ametisse pärast presidendiaja lõppu, mis kestab 2021. aasta oktoobrini. Praegu juhib Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni endine Mehhiko rahandusministerJosé Ángel Gurría.
Taastuvenergia arvestamise süsteem, mille toel on Eestis puidugraanulite tootmisest kujunenud miljoniäri, ei aita kliimaeesmärkide saavutamisele kaasa, vaid võib olukorda hullemakski teha, hoiatavad Euroopa teadlased. Esimesed märgid, et toetuste süsteem võib muutuda, on juba ilmnenud, ent lähiaastatel kasvab pelletiäri veelgi.
Eesti on valmis alustama Estonia vraki uuringuid sonari ja allveerobotiga kasvõi kohe, kuid tahab enne tööde alustamist läbi rääkida Soome ja Rootsiga, kellega on sõlmitud Estonial hukkunute hauarahu leping. Tööde alustamisel tahab Eesti kõigepealt veenduda, et laeva pardas on tõesti auk, ja kui see on olemas, selle üle mõõta.
Kui 2014. aastal Ühendriikide vägesid Euroopasse kiiresti juurde toodi, läksid nad alguses sinna, kuhu said, mistap tulebki nüüd nende paigutus üle vaadata, arvab USA Euroopa maavägede ülem kindral Christopher G. Cavoli.
Kui tervise kaotanud Tarvo Truia Nopri talu lüpsjakohalt lahkus, esitas peremees Tiit Niilo talle kohtu kaudu ligi 7000-eurose nõude. Psühholoogiliselt kokkuvarisemise äärel olnud Truia sai sellest enda sõnul teada alles siis, kui kohus oli varad juba arestinud. Kõik võinuks olla teisiti, kui ta oleks andnud ühele e-kirjale napi vastuse: «Ei.»
Noorkunstnikud Katariin Mudist ja Maria Elise Remme avasid Pärnu linnagaleriis kunstnike majas duonäituse “Uskmatuse festival”, mis räägib maarjamaalaste ebausust. Galerii suure saali uksel ripub “Halva õnne portaal” – redel, mille alt külastaja peab läbi minema. Küll toovat säärane teguviis ebaõnne. “See esmane ebausuvärav on näituse kogemuskümnis, mida peab maksma näituse nägemiseks,” selgitab Remme.
Kindlasti on paljud inimesed näinud näiteks sidekappidel, mahajäetud hoonete või garaažide seintel grafitit. Üks, kelle teoseid tänaval kohtab, on Pärnust pärit grafitikunstnik Kryptik (sõnast cryptic ehk krüptiline ehk salajane, K. H.), kes esimest korda puutus grafitiga kokku 2001. aastal, olles 15aastane.
Hiljuti kergitasid paljud soomlased imestusest kulme, kui uuring näitas, et Soome tulnud somaallased tunnevad end rohkem soomlasena kui eestlased. Kõlab ebaloogiliselt, aga mitte siis, kui vaadata Soome lahe liiklust tähelepanelikumalt.
Koroonakevad oli meile kõigile suur ehmatus. Oli väga palju teadmatust, jooksu pealt otsustamist ja katsetamist. Et paljud inimesed soovisid nakkushirmu, haigestumise või karantiini tõttu haiguslehte, pandi kiiresti tööle uuenduslik IT-lahendus, mis võimaldas inimestel endale ise internetis haigusleht avada. Mais otsustas valitsus erandkorras maksta eriolukorra ajal hüvitist kolme esimese haiguspäeva eestki.
Mitmele poole kogu Eestis on jahimehed paigaldanud maanteepostide külge seadeldised, mis esmapilgul jäävad liiklejale märkamata. Tegemist on valgusreflektoritega, mille ülesanne on vähendada õnnetusi loomadega. Pärnumaal on säärased foorid üles seatud praegu kahel teelõigul.
Pärast aastaid jalalt jalale tammumist on astutud päris jõulised sammud selles suunas, et suvepealinna Rüütli uulitsa kaks kaunist ajaloolist maja, millest ajahamba, ametitega piikide murdmise ja lagastavate asotsiaalide “koostöö” tulemusel on saanud peldikud, tehakse viimaks korda.
Ajaloolane ja metsandustegelane Toivo Meikar kirjutas entsüklopeedilise sisuga raamatu “Tihemetsa metskond läbi sajandi”, mille esitlus toimus hiljuti Kilingi-Nõmme klubis.
Ameerikas tuntud pastorile Robert Schullerile omistatakse ütlemine: “Tough times don’t last, tough people do”, mis tõlkes tähendab, et rasked ajad ei kesta igavesti, küll löövad elus läbi sitked inimesed.
NÄITUSPärnu muuseumis püsiekspositsioon “11 000 aastat ajalugu – elamusi vanast ajast”. Avatud T–P 10–18.
