Kell tiksus 9. juuli viimaseid tunde 1991. aastal, kui Toompea all komandandi majas kärgatas plahvatus. Uksed lendasid eest, tubadest said enam-vähem rusud. Hoones süttis trepp ja kuhi toole. Tuletõrje ja sapöörid ruttasid kohale – vähemalt põlengule õnnestus kähku piir panna. Plahvatus katkestas ka ühenduse piirikaitserühmadega väljaspool Tallinna.
Praeguste rändereeglite aegumise tõttu arutatav reform on rohelised ja sotsid tõsiselt tülli ajanud.
Europoli raport peab Calabria ’Ndranghetat üheks maailma rikkamaks kuritegelikuks ühenduseks.
Parem alustada hilja kui mitte kunagi – need sõnad kehtivad hästi maastikuratturi Janika Lõivu (30) kohta. Alles 2016. aastal elu rattaspordi ümber organiseerinud eestlanna on viimase kahe hooajaga suutnud kerkida maailma edetabeli neljandast sajast eliitseltskonda, esikümnesse.
«Tahaksin rääkida Michael Parkiga, sest ta teadis, kuidas Märtinit ohjata,» vastas Ott Tänaku küsimusele, kellega mineviku rallimeestest sooviks ta enim rääkida.
Praegu käivate Eesti tennisemeistrivõistluste raames korraldas alaliit meeleoluka meistrite turniiri, kus oskusi näitasid maailma 22. reketi Anett Kontaveidi kõrval paljud endised riigi parimad. Mõisa peale ei mängitud, kuid haltuurat ka ei tehtud ja Tondi halli kogunenud täismaja publikut sai paraja elamuse.
Töö- ja erialases suhtluses olen üha enam püüdnud tähelepanu pöörata olukordadele, kus mõni kaaslane reageerib äkitselt täiesti süütule situatsioonile. Olen märganud, et sageli ma ei mõista, miks inimesed suhtlevad ründavalt ning selle asemel, et lasta teisel lõpuni rääkida või püüda tema öeldut mõista, reageeritakse vastulause või iroonilise salvamisega, kirjutab Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur Aija Sakova.
Juuli algusest võttis eesistumise Euroopa Liidu Nõukogus üle Saksamaa. Tegelikult on Saksamaa muidugi «alaline» eesistuja, sest tema kaal ELi eelarvesse sissemaksjana on lihtsalt nii suur. Oma ideedele või plaanidele Euroopas toetust otsides polegi tihtipeale tähtis, kas sind toetab eesistujana näiteks Horvaatia, loeb Berliini arvamus.
Kunagist riigipead Konstantin Pätsi näeme varsti Estonia ees kujustatuna hiidpeana. Iseenesest on see arhetüüpne lahendus. Pea paistab meile ikka olulisim kehaosa – vist kõik lapsed joonistavad suurte peade ja kriipsukestega kujutatud jäsemetega tegelasi, keda kutsutakse peajalgseteks, kirjutab kunstiteadlane Karin Paulus.
Kreeka ajaleht Kathimerini kirjutas 24. aprillil uhkusega, et koroonaviiruse ohjeldamisel kõige edukamaks peetavate riikide liidrid pidasid isekeskis videokonverentsi. End edukaks kuulutanute videosillal ühines muid poliitilisi jõujooni arvestades tiba üllatuslik seltskond – Austraalia, Austria, Iisraeli, Kreeka, Taani, Tšehhi ja Uus-Meremaa valitsusjuhid.
Tallinna Vanasadamasse Admiraliteedi basseini paigaldati mereprügipüüdur Seabin, mis kolme kuu jooksul korjab vette sattunud plasti ja muud olmeprügi.
Reformierakonna juht Kaja Kallas ütles Postimehe otsesaates, et maaeluminister Arvo Alleri lubadus kaaluda marjakasvatajatele kahju hüvitamist on valitsuse halbade valikute kinnimätsimine maksumaksja raha eest.
Saksa logistikakontsern Deutsche Post DHL premeerib töötajaid, sest äri õitseb hoolimata koroonakriisist või vähemalt mingil määral just selle tõttu.
Kevadine segane aeg on mõjutanud kaherattaliste hooaja algust, sest ära on jäänud nii võistlused kui treeninglaagrid kodus ja välismaal. Kui Vihuri ringrajasõitjad keskenduvad tänavu pigem harjutamisele, siis krossisõitjatel läksid sellest kuust mõõduvõtud täistuuridel käima.
Istud suitsukalast lookas laua taga, päike selga kõrvetamas. Mööda maanteed tuhisevad rekad, aeg-ajalt tõmbab tee äärde mõni klient. Päeva lõpus tuleb kaubik ja viib kalad ära, sina aga sõidad rattaga koju, jälle 40 eurot käes. Mustalt.
Pivarootsi kadakate varjust kerkib luikvalge tornhollandlane silmapiirile nii äkki, et peame õigest teeotsast pööramiseks mõne meetri tagurpidi tulema. Terekäe ulatab pärnulane Peeter Pung, tuuliku ja puhkeküla peremees, keda kaunis loodus ja tähendusrikkal 1869. aastal – Eesti esimese laulupeoga samal aastal – ehitatud tuuleveski varemed sedavõrd kõnetasid, et ta otsustas hakata taastama omaaegse mõisa paekivimüüridega rajatist, millel ei olnud katustki enam peal.
Kihnu kui ennast aarete saarena reklaamiva saare külastajale hakkavad silma teeäärsed pingi ja lauaga puhkekohad, mille juures on puidust kestaga prügikast. Sellises paigas on hea tempo maha võtta ja nautida ümbrust ning saarele omast vaikust.
Iga suurema vihmasaju järel värvub Häädemeeste vallas merre voolav Lemmejõgi vette sattunud savist kollakaspruuniks ja läbipaistmatuks. Kuigi keskkonnaameti looduskasutuse spetsialisti Allar Liiva ütluse järgi ei ole vaatepilt meeldiv, ei pea selle olukorra pärast otseselt muret tundma.
Eesti muusikaelu tuksub kindlas rütmis: laulupeol lainetab kätemeri, simmanil esinevad Kukerpillid, rokikoobastes möllavad nii vanad kui ka noored otsekui maailma lõpu kohvikus. Mis sest, et meil on elu keset metsa, nagu laulab Jaak Tuksam.
Lääneranna vallas Vanamõisa–Koonga–Ahaste tee ääres asub kivimürakas. Kohalikud teavad, et see on Järve-Jaani kivi, millel rahvapärimuse järgi ajalooline väärtus. Nimetatud maantee renoveerimisplaanide tõttu on rahnu püsimajäämine algses asukohas aga ohus. Kohalikud loodavad omavalitsuse sekkumisele.
Eesti konjunktuuriinstituudi eelmise aasta lõpus tehtud küsitluse järgi jõi ebaseaduslikku alkoholi vaid kaks protsenti kõigist alkoholitarbijatest ja see on madalaim näitaja instituudi küsitluste ajaloo jooksul.
