Eriolukorra tõttu pikale pausile sunnitud Eesti jalgpallimeistrivõistluste esiliigaturniiril osalevad kolm Pärnumaa meeskonda pidid tegema ligemale kolme kuu järel kordusstardi tühjade tribüünide ees ja fännid leppima omadele kaasaelamisega veebiülekande vahendusel.
Väikelapse ema Evelin Laul märkas, et tema lapsel tekkis sääsehammustusele allergiline reaktsioon juba sel ajal, kui võsuke alles beebi oli. “Ühel suvel, kui laps oli umbes pooleaastane, oli õhtul sääski väga palju ja ma ei osanud kuidagi nende hammustusi ennetada. Õhtuks oli laps nii täpiline ja paistes, et järgmisel päeval vaadati tänaval meile lausa järele,” meenutas ema.
Aprillis tegi üks Pärnu toitlustusettevõtteid sotsiaalmeedias üleskutse ja lubas koroonahaigetele koju viia tasuta pitsa. Veebikonstaabel Ville Ränik nimetas teguviisi kiiduväärseks, kuid andis siiski firmale märku, et avalikult nähtavale Facebooki seinale ei tohiks kirjutada oma terviseseisundi kohta.
Tallinna roheliseks muutmine on võimalik, kirjutab rohelise mõtlemise propageerija Marek Strandberg.
Konjaki hõimu kuningas magab Myanmaris, aga einestab Indias – tema maja, küla ja inimesed lööb kahte lehte mägine piir, mis jookseb kogukonnast läbi kui habras päästenöör, mille nüüd on katki raiunud koroonaviiruse pandeemia tõttu kehtestatud karantiin.
Mai hakul teatas Rootsi sotsiaalminister Lena Hallengren, et riik on kohe valmis tegema nädalas koroonaproovi 100 000 inimesele nädalas, mis oleks tähendanud röögatut hüpet, sest tolleks hetkeks oli kogu epideemia kestel võetud proov vähem kui 180 000 inimeselt. Nüüd aga levib riigis pahameel, sest mitu nädalat hiljem pole testimissuutlikkus sugugi paranenud ning minister veeretab vastutust endalt maha.
Kas isikukaitseandmete kaitse abil kaitseme isikut või andmeid, küsib kolumnist Tarmo Pikner.
Inimene vajab päris suhtlust, kirjutab Tartu Ülikooli ajakirjandus- ja kommunikatsiooniõppe esimese kursuse tudeng Karina Auli.
Päike, õhk ja vesi – need me sõbrad kolmekesi! See paljudele tuttav loosung on pärit ENSV Punase Risti Seltsi Keskkomitee Vabariikliku Sanitaarhariduse Maja plakatilt aastast 1967. Nüüd, pool sajandit hiljem me päikese suhtes enam nii entusiastlikud ei ole.
Maaeluminister Arvo Aller (EKRE) nimetas eile Postimehe otsesaates töökäte puuduse peamiseks põhjuseks vähest järelkasvu põllumajanduses.
Tallinna linnavalitsuse meelemuutus lubab jalgratturitel paaris kohas ühissõidukirajal sõita.
Sotsiaaltöötajad said üksikult vanurilt päranduseks metsa populaarses järveäärses puhkekohas ja lasid selle kohalike nördimuseks lindude pesitsusajal lagedaks raiuda.
Veel sügisel Kohtla-Järvel koolisõja lõppu ei paistnud, nüüd aga lõpetab esimene lend ja eestikeelses riigigümnaasiumis õppida soovijaid on rohkem kui kohti.
Vähemalt 140 linnas lahvatanud meeleavalduste ohjeldamiseks kehtestatud liikumispiirangud on saavutanud mõõtmed, mida ei ole nähtud Martin Luther Kingi tapmisest 1968. aastal. Kuigi 22 USA osariiki on kutsunud tänavatele rahvuskaardi, ei ole see meeleavaldusi peatanud.
Eesti suurima spordikaupluste keti Sportland juht Gerd Kiili pani pärast kümmet aastat ameti maha, et teha ruumi uuele proovilepanekule.
Majandus- ja taristuminister Taavi Aas (Keskerakond) loodab aasta lõpus esitada valitsusele seaduseelnõu välisinvestorite taustakontrolli korraldamiseks. Teema on koroonakriisi ajal teravnenud mujalgi maailmas. Nii mõnegi suure ja kaaluka ettevõtte aktsiate hind on kriisis kõvasti odavnenud, mis muudab olulise osaluse ostmise hõlpsamaks. Samuti on kannatanud nende võime oma võlgu tasuda, mistõttu võib vaja minna lisakapitali.
Eesti kutseliste mesinike ühingu juhatuse liige Mart Kullamaa väidab oma kogemusele tuginedes, et riik ei suuda alati oma kontrollorganitega anda täit garantiid, et inimestele pakutavate odavate toiduainete silt ja sisu on vastavuses. Et mõnikord võib ka mett ostes võltsitud kauba otsa sattuda, on tema sõnul kõige targem mõne mesinikuga otse usaldusväärne side luua.
Elamumaa puudus võis olla mureks kümnend tagasi, kuid hetkel on nii Ihastes kui ka Tartus laiemalt pigem mureks üldkasutatavate maade ja rohealade kasvav defitsiit.
Eilne ja vahest ka tänane Tartu Postimees vahendanuks suure rõõmuga oma lugejaile sõnas ja pildis Luunja tänavust suursündmust, milles oli osaleda lubanud 2300 lauljat, suurem osa neist lapsed. Äsjasel nädalavahetusel oleks Luunja kultuuri- ja vabaajakeskuse taga selleks puhuks ehitatud laval ning pargis asuval vanal laululaval käinud 30. mail proovid ning 31. mail proovid ja keskuse taga laval peakontsert. Publikut oli kavandatud tuhandeid.
