Eile hommikul kell üheksa teatati häirekeskusele, et Tallinnas Kakumäel nähti emakaru pojaga. Kuigi otsiti suure hulga inimeste, koerte ja droonidega, ei olnud karupere õhtukski veel leitud. Alles kell 20.40 märkas termokaamera emakaru, kellele püüti piisavalt lähedale saada, et ta uinutada ja metsa tagasi viia. Kuid pojast või poegadest ei olnud eile õhtuks veel jälgegi nähtud.
Eile arutas Kuressaare haigla nõukogu arstide ühispöördumist ravijuht Edward Laane (pildil) vastu. Jõuti üksmeelselt otsusele, et Laane jätkab ravijuhina.
Kui kõik läheb plaanipäraselt, võtab Maailma Terviseorganisatsioon kasutusele Eesti e-riigi alustala x-tee. Edaspidi võib sellest ÜRO kaudu kujuneda kogu maailma andmevalitsemise osa.
Juba paar kuud on Vahi tänava elanikud ja Tartu linnavalitsus otsinud ühist keelt parkimisküsimustes, sest Vahi tänava kõnniteedel on keelatud parkida ning tänasest kavandati kehtestada nõue, mille kohaselt ei tohi parkida ka sõiduteel. Vastavaid liikluskorraldusvahendeid veel paigaldatud pole.
Eesti inimest tuntakse suure töörügajana, see on aidanud ellu jääda nii laastava katku, nälja, sõdade, okupatsioonide ja majanduskriiside ajal. Kindlasti ka koroonaepideemia elame üle. Põllumajanduses ja maaelus on taasiseseisvunud Eestis toimunud suured muutused, kuid põllutööga sinasõbraks saamiseks ei ole siiski vaja taga nutta kolhoosiaega. Võimalust käsi mullaseks teha leiab hea tahtmise korral praegugi igaüks.
Kinod olid ühed neist, mis eriolukorra hoobist kõvasti vastu vahtimist said. Nüüdki pole teada, millal võiks nende töö päriselt tavapäraselt taastuda, mistõttu on saalis istumise variandilt hakatud ajutiselt üle kolima autokinodesse.
Kuuse-kooreürask ohustab Eestimaa kuusikute püsima jäämist, sest senised tõrjemeetmed on ebapiisavad või suisa kahjulikud. Aga mis siis on valesti?
Kui mõnes riigis on euroskeptitsism olnud justkui osa riiklikust identiteedist, siis mõnel pool on Euroopa Liidu ja eurointegratsiooni suhtes kriitilised hääled alles viimastel aastatel kõvemini kõlama hakanud. Olgu põhjuseks siis rändekriis, riigisisesed probleemid, majandus või hoopis Brexit.
Hoolimata sellest, et eriolukorra lõpuni jääb veel pisut aega, algavad neil päevil märgilised muutused. Piiride sulgemine kogu Euroopas ja Schengeni alal on olnud midagi sellist, millele pole varasemast analoogi.
