Nii ulmes kui ilmsi on proovitud inimeste meelsust mõjutada ja vajalikku infot välja võtta isegi siis, kui «klient» vastu punnib või luuraja asub luuratavast kaugel. Hiljuti avalikustatud USA keskluureagentuuri CIA saladokumendid annavad aimu, kuidas luurajad 20. sajandi teisel poolel püüdsid luureandmeid koguda vägagi ebatavalistel viisidel. Kas sellised psühholoogilised spioonid võivad olla reaalsus või eksperiment luhtus?
