Mitmeski mõttes on tegu Konstantin Bogomolovi parima lavastusega. Siin leidub sedavõrd peent irooniat, et see võib jääda esimesel hetkel isegi märkamatuks ja lubab vaadata laval toimuvat siira pilguga. Sündmustiku põnevus kombineerub intellektuaalsete üldistustega, mis võimaldab lavastust nautida väga erineva ettevalmistusega vaatajagruppidel.
