Mis piirist alates on igapäevased kannatused vanaduse, haiguse ja liikumatusega kaasnev paratamatus või tegevusetusest tulenev piinamine, tuleb küsida Õhtulehes ilmunud loo valguses, kus Liia kirjeldab oma venna Elmari elu viimaseid aastaid Keila hooldekodus. Kuumalaine ajal abitute vanurite jätmine tundideks oma läbihigistatud riietesse, ammu vahetamist ootavatesse mähkmetesse ja janu kätte on niigi ebainimlik, ent mõjub seda räigemalt, et need inimesed on seal saamas hooldusteenust, mille eest nende lähedased maksavad iga kuu sadu eurosid.
