Kolmapäeva öö vastu neljapäev kukkus viimane aeg esitada Tartu ülikooli astumise avaldus, kuid nii mõneski siinses kõrgkoolis vastuvõtt veel käib. Siiski näitavad esialgsed arvud, et Tartu ülikooli astujate hulk on aastaga vähenenud.
Kolmapäeval andsid linnavalitsuse esindajad tagasisidet Tartu esimese kliimakogu ettepanekutele. Ehkki hulk ideedest on juba töös, napib paljude elluviimiseks veel piisavalt teadmisi ja raha.
Kas kaunis aed on rohkemat kui niidetud muru? Tuleb välja, et on küll ja kuidas veel. President Lennart Meri teadis seda juba veerand sajandit tagasi, kui kutsus üles konkursiga tunnustama hoole ja südamega rajatud koduaedasid. Nüüdseks on mõni aiapidaja lati eriti kõrgele seadnud, aga sugugi mitte edevuse või tunnustuse janus. Looduse keskel on lihtsalt hea olla.
Tartus on lisaks raudteejaama veetornile teisigi sama märja aine pärast püstitatud ehitisi. Erinevalt vaksali tornist, mis on seisnud kasutuna 22 aastat, käib kahes tegevus ja üks valmistub saama elamuks. Neist vanim asub Raadil ERMi pargis ning selle uuskasutusest saavad huvilised tutvuda praegu piltide väljapanekuga, alguses teenis see aga mõisa veevärgi huvisid.
Tartust paarikümne kilomeetri kaugusel Luunja vallas Lemmatu talus käib kuumusest hoolimata usin maasikate korjamine. Kümnel hektaril laiuvad maasikataimed on marjadest lookas ning põllud punavad päikese käes. Abikaasad Kärt ja Ville Karhunen on marjatalu pidanud 18 aastat. Perenaisega maasikapõldudel jalutades on selge, et Lemmatul käivad armastus ja töö käsikäes.
Nii nagu tavaliselt, juhatab festival Draama ka tänavu sisse kogu Eestis uue teatrihooaja. Tartu nädalase programmi 6.–11. septembrini on kokku pannud festivali loomenõukogu liikmed Hedi-Liis Toome, Liisi Aibel, Oliver Issak, Annika Üprus ja Tiit Palu. Piletite müük algab täna, 1. juulil kell 10 Piletilevis ja Piletimaailmas. Festivali juhi ja kuraatori Hedi-Liis Toome sõnul on tänavusel Draamal kaks fookust.
Viimastel aastatel on ühistransport üle elanud tõsiseid raputusi. 2020. aasta kevadel alanud tervisekriis kahandas tuntavalt sõitjate hulka, sest piirangud vähendasid ühest küljest inimeste liikumisvajadust ning teisalt hoidis sõitjaid bussist eemal ka võimalik nakkusoht. Tänavu on tugeva löögi andnud kütusehindade kiire kasv ning lisakulu on seadnud linnaeelarve suure surve alla.
Lubadus kasvatada NATO kiirreageerimisjõudude suurus praeguselt 40 000 liitlassõdurilt 300 000-le tuli Financial Timesi (FT) andmeil üllatusena liikmesriikidele, kes peaksid selle arvu võitlejaid välja panema.
