Pensionid tekkisid laiemalt 19. sajandi tööstusrevolutsiooni järel, kui suur osa elanikkonnast oli hõivatud mõttetu ja üksluise vabrikutööga. Neil aegadel oli rahvastikukoosseis hoopis teistsugune kui tänapäeval. Elanikkond koosnes valdavalt noortest inimestest. Mõistagi polnud ka keskmine oodatav eluiga teab mis pikk. Kui 1990. aastatel loodi eripensionid politseinikele, prokuratuuri ja riigikontrolli töötajatele, sõjaväelastele ja teistele, siis oli see otsus kantud soovist hoida inimesi tööl ning meelitada neid institutsioonidesse, mille maine oli pärast nõukogude aega väga madal.
