Luulekunstil läheb saja-aastaseks saanud Eesti Vabariigis ühtaegu ülihästi ja ülihalvasti. Ülihästi, sest luuleraamatuid ilmub rohkem kui kunagi varem (parimatel aastatel kuni sada kogu aastas), luulet ja luulekriitikat avaldavad regulaarselt kolm eri lugejaskonnaga kirjandusajakirja, luulest räägitakse televisioonis, raadios ning kultuuri- ja päevalehtedes, antakse välja mitmesuguseid rahalisi auhindu, arvukas seltskond luuletajaid saab kulkast nii loome- kui ka trükitoetust, silmatorkavalt suur osa neist sõidab regulaarselt mööda rahvusvahelisi kirjandusfestivale ning on leidnud endale tõlkijaid ja kirjastajaid piiri taga jne. Ning mis peaasi: tänapäeva eesti luule tase on keskeltläbi väga hea, pilt näib muutuvat üha mitmekesisemaks nii tekstide stilistika kui ka teemade poolest.
