Arnold Rüütel oli eeskätt tuntud nõukaaegse kõrge partei- ja riigifunktsionäärina ning Eesti vabariigi kolmanda presidendina, kuid tegelikult oli ta ka teadusemees, kelle uurimise lemmikobjektideks olid lehmad ja piimakarjad. Eesti põllumajanduse arenguprobleemid olid Rüütlile üheks kõige olulisemaks teemaks kuni elu lõpuni. Peamiselt otsis ta lahendusi efektiivseks piimatootmiseks. Lõpuks kaitses ta kaht väitekirja ning temast sai põllumajandusteaduste doktor.
