Tormiks tõusev edelatuul lõgistas majakese aknaid sääre tuletorni õues, kui Seppade pere kella kaheksa paiku hommikul kohvilauda istus. Poolkogemata pilgu õue visanud pereema märkas, et eikusagilt kaldaserva ilmunud tõmmut verd mees kõnnib veest tilkudes nende poole. Oli jõululaupäeva hommik 1994. „Näe, vist on kalalaev tormiga randa jooksnud,“ ütles pereema, mille peale ta mees vettpidavamad riided selga tõmbas ja üksildasele jalutajale vastu kiirustas.
