Elus kord juba on nii, et kõik käib ringiratast. Ülikooli eel ei suutnud enamik ära oodata seda päeva, kui lõpuks esimest korda iseseisva elu peale saab – jätame tagantjärele targana siinkohal kiirnuudlitest toitumise ning krõbiseva asemel rahakotis lebanud kärbselaiba kõrvale. Karjusidki Tartu tänavatel lihtsalt: „Ma olen täiskasvanu!“ ja virutasid rusikaga endale vastu rinda. Ema või isa tundsid aga ainult siis, kui tõesti teist kuud järjest polnud enam odavpasta soetamiseks mammonat.
