Esmaspäeva õhtul võis mõni minut enne kella viit lugeda ühe käe sõrmedel kokku Tartu kirjandusmaja saalis viibivad inimesed. Ruum oli vaikne, luuletaja ja muusik Riste Sofie Käär küsis, kas tavaliselt ongi nende kirjandusürituste eel selline vaikus. Järsku kõlas meeshääl: «Tere! Ilma minuta te vist ei alusta.» Saali täitis naerupahvak, see oli tänavune laureaat Mihhail Trunin.
