Popkultuuris on palju keskmeid, üks neist kuidagi väga eksistentsiaalne – meil on ilusad inimesed, kellel aga ei lähe hästi. Võib-olla on nad selleks liiga ilusad? Võimalik, et nemad moodustavadki popi igipõlise huumusekihistuse, mis viljastab seda pinda aegade lõpuni.