Lahingud Eesti pinnal algasid juba 1944. aasta jaanuari lõpul, kui Punaarmee hõivas Narva-tagused alad ning veebruari alguses moodustus Narva jõe läänekaldal sillapea (Auvere platsdarm).Saksa vägede kaitse Narva rindel siiski pidas ja pidas ka pärast seda, kui rinde õgvendamise käigus tõmbusid Saksa väed juuli lõpus Narva rinde põhjalõigus paarkümmend kilomeetrit läände. Augusti keskpaigast alates Punaarmee läbimurret looduslikult ja logistiliselt ebasoodsal Narva rindel ei üritanudki. Küll aga tekkis juulis otsene oht, et Punaarmee võib läbi murda Kagu-Eestis. See tõi kaasa ümberkorraldused vägede juhtimisel ning Eesti ala jagati kahe väejuhatuse vahel. Lugu ilmub Eesti Mälu Instituudi ja Postimehe koostööprojekti «Saatuseaasta 1944» raames.
