Kunstile, eriti kõrgemaks peetavale kunstile, on üldisemalt omane tõsidus. Isegi kui see mõne teosega alguses nii polnud, siis varsti oli. Mida rohkem teost paigutatakse, tõlgendatakse ja filterdatakse, seda rohkem tõsiduskangust sinna sisse kipub minema. Ehk võib seda nimetada kunsti suletud väljale omaseks entroopiaks.
