Vaikselt värvilisemaks muutuvad puulehed annavad märku, et on aeg aias sügistööd ette võtta.
Põllumehel pole põhku põldudel kunagi liialt palju olnud ja niisama pole seda kellelegi jagada, kui, siis vaid vahetuskaubana sõnniku vastu. Mida aasta edasi, seda väärtuslikumaks see muutub nii sööda kui ka allapanuna.
Luksuslikud kellad, erilised välgumihklid, ainulaadsed telefonikorpused – paarteist aastat tagasi oma ülitäpsete graveerimistöödega esmalt klientide, seejärel laiema avalikkuse ette jõudnud Kesk-Eesti mees Viljo Marrandi on astunud käsitöölisena oma tegemistes suure sammu edasi ning juhatab nüüd kuulitehast.
Kui ühed piimatootjad on tööstustega juba piimahinna kohta lepingud sõlminud, siis mitmed veel ootavad, sest piimaturul on asjalood üsna segased ja nii on alusta arvata, et selles olukorras on piimahind pigem tõusu teel.
Värvikirevaid seeni ja marju täis korvide pildid sotsiaalmeedias ning ilusad ilmad meelitavad ikka ja jälle inimesi metsa. Suures korjamistuhinas võib ära eksida tuttavas „riigisaladuse” pitseriga kaetud marja- või seenemetsaski. Kui noppimistuhin suureks läheb, võib kodutee siht kaduda.
Muutmisel olevas metsaseaduses uuendatakse puuistandikke puudutavat osa. See tekitab hirmu, et peagi katavad Eestimaad nööri järgi rivvi istutatud üheliigilised puupõllud. Tegelikult meil juba kasvabki tuhandeid hektareid mittemetsamaale istutatud puupõlde.
Hiljuti Pärnus toimunud kogu pere metsapäeval püüdsid möödujate pilke kaks hundikarja keskel istuvat meest: Janno Lang ja Evald Piirisild. See uhkelt seisev hundikari oli tegelikult osake taksitermist Langi hunditopiste kollektsioonist, tema kõrval istuja on aga laiemalt tuntud „Selgeltnägijate tuleproovi” võitjana.
Laupäeval, 21. septembril toimub kuuendat korda maal elamise päev, mille eesmärk on avada uksed kõigile, kes on huvitatud maale kolimisest ja elukorraldusest väljaspool linnakära. See päev annab inimestele võimaluse tutvuda kogukondade ja kohapealsete teenustega ning saada vastuseid kõikidele küsimustele, mis võivad olla seotud maale kolimisega.
Kuigi tänavu on hea marja- ja õuna-aasta, tasub ka loodusest korjata marju, millel on raviomadused ja mis annavad ka toidulauale maitset ja vürtsi.
Eelmisel nädalal tegi ringsõidu konkursi „Parim talu 2024” hindamiskomisjon, et valida välja võitjad. Juba 31. korda toimuval võistlusel osales tänavu 12 talu, mille seast väljavalitud viit talu žürii külastas.
Ligi kolm aastakümmet puidu töötlemisega seotud olnud Märjamaal tegutseva osaühingu Simeli Saeveski omanik Siim Soosaar sõnas, et alates koroonapandeemia algusest hakkas toimuma. „Kõigepealt läks asi meie valdkonna ettevõtete jaoks vägagi ülesmäge. Nii nagu aianduskaupade järele kerkis nõudlus hüppeliselt, oli see ka puitmaterjaliga. Maamaju ja suvilaid kõpitseti massiliselt, hind läks korralikult üles, töötasime täistuuridel ja teenisime korralikult,” meenutas ta.
Aed kostitab rikkaliku köögiviljasaagiga, paljudel on isu juba täis söödud, aga saaki tuleb aina peale. Miks mitte proovida nüüd hapendamist ja muuta köögiviljad kasulike bakterite abil seedimisele pai tegevaks toiduks.
Pea 100 000 eestimaalast omavad suuremat või väiksemat metsamaad. Seega puudutab metsanduses toimuv väga paljusid meie seast.
Mullune september ületas 89 aastat püsinud kuu keskmise soojarekordi. 1934. aasta septembri keskmine temperatuur Tartus oli 14,6 kraadi, aga möödunud aastal terve kraad rohkem.
