Pariisi olümpia kergejõustikuprogramm jätkub eestlaste jaoks põnevalt, sest täna leiab oma lõpplahenduse kümnevõistlus. Johannes Erm püsib avapäeva järel medalikonkurentsis, Karel Tilga ja Janek Õiglane sihivad kõrgetasemelisel võistlusel kohta esikümnes. Postimehe ja Kanal 2 otseülekanne algab kell 11.00, lisaks vahendame sündmusi otseblogis.
Olümpiamängudel sai läbi kümnevõistluse esimene päev. Johannes Erm püstitas kõrgushüppes uue isikliku rekordi.
Prantsusmaa ujuja Leon Marchand sai tänavusel olümpial juba neljanda kulla.
Reede õhtul Raplamaal juhtunud raskes liiklusõnnetuses hukkus 15-aastane ning sai viga 14-aastane poiss.
Inimene saab enda ja oma rahuloluga siiski üksjagu ette võtta – seda kasvõi oma isiksust uurides. René Mõttuse arvates oleks kõigile kättesaadavatest ja tasuta teaduspõhistest testidest palju abi. Psühhoteraapia on vaid vähestele kättesaadav luksuskaup, aga vahel vajab isiksus nii mõistmist kui kohendamist. Tuleb välja, et täna on meil selleks nii teadmisi, oskusi kui võimalusi, vaatamata sellele, et sünnilt on väga-väga palju juba ette määratud.
Jäätisetehastes on suviti kibekiired ajad, üürikeste suvekuudega ostetakse jäätist pea sama palju kui teistel aastaaegadel kokku. Seda vaatamata sellele, et jäätis, nagu pea iga muu kaup, on kõvasti kallinenud.
Vennaskond oli Eesti parim bänd. Neilt mahtus viis albumit Eesti Ekspressi aegade saja parima kodumaise hulka. Seepärast nad ei võitnud. Seepärast ilmub kuulsaimas muusikakirjandusesarjas «33 1/3» raamat JMKEst.
Eelmisel korral mainisin põgusalt Walter Benjamini vägevat teksti «Kunstist oma tehnilise reprodutseeritavuse ajastul» (1935). Klassikaline tekst, popkunstist üks olulisemaid.
Kultuurisoovitusi jagab toimetaja Ralf Sauter.
Riigi asutamise 250. aastapäevaks valmistuv Ameerika Ühendriikide Philadelphia linn valis üheks tunnusnäoks Saaremaal sündinud USA arhitekti, mõistatusliku Louis Kahni.
Ega muidu rõõmu ära tunneks, kui vahepeal nukker ei oleks, ütleb näitleja Ülle Kaljuste sündmusterohkest suvepuhkusest sel nädalal etendustega Viinistul uude teatrihooaega astudes. «Uued ajad panevad ju uusi asju avastama!»
Kesknädala varahommikul sündis eraldusaedikus kauaoodatud viimane kulaanivarsake. Mõned päevad veedab uus ilmakodanik, kelle sugu ei ole veel teada, koos emaga ning seejärel seisab neil ees ühinemine kogu karjaga. Karjas kasvab juba 15. mail sündinud täkkvarss.
Mehed kevadise pööripäeva ajal tantsivad ümber lõkke. Nii vastab mulle Edina, kui küsin, mida tema eesnimi tähendab. Csüllog tähendab vasakukäeline, selgitab ta perekonnanime tähendust.
Vähki haigestuvad aina nooremad inimesed ja vähiravimid muutuvad, võrreldes muu Euroopaga, Eestis kättesaadavaks väga aeglaselt.
Duo Media telekanaleid ning sealhulgas Kanal 2 juhib karismaatiline telemees Jüri Pihel. Ehkki parajasti on käimas kibekiire suurprojektina Pariisi OMi kajastamine, saime hetke aega, et rääkida televisiooni minevikust ja tulevikust.
Rahvusvahelised väntorelite suvepäevad Tartus toovad kokku väntorelimängijaid üle Euroopa, kuid ka Mehhikost ja Jaapanist. Kontserdid toimuvad peamiselt Tartu kesklinnas, aga ka Tammelinnas ning ümberkaudsetes maakondades.
Eesti maaraamatukogud on suuresti haldusreformi tuules muutunud laenutuspunktidest kohaliku elu keskusteks, mille võimaluste ja ülesannete valik on väga lai. Sellega aga kaasnevad mõned ohudki.
Lätis, Latgales asuvat väikest kõrvalist puukirikut Indricas teatakse Tartu Jumalaema pühapildi koopia tõttu. Indrica kirik on väike kõrvaline puust külakirik, mis tänu oma maalilisele asukohale Daugava jõe kaldal ning eriliselt soojale ja kodusele interjöörile on pälvinud kohalike külaelanike ja palverändurite armastuse. Kohalik rahvas austab ja tunneb jesuiitide kaasatoodud ikooni koopiat endiselt Tartu imettegeva Neitsi Maarja pühapildina.
Kuigi kuumaõhupalliga lendamine on kindlasti kogemus, mida igaühel tasub proovida, tuleb valmis olla selleks, et tähtsaimal hetkel lööb adrenaliin pulsi lakke ning võimust võtab merehaigus.
Ühe maailmaajalugu märkimisväärselt mõjutanud eestlase kohta – vähemalt arvas sedasi endast selle loo peategelane ise – on Aleksander Kesküla (1882–1963) elu ja tegevus jäänud Eestis veidigi laiemale ringile suhteliselt tundmatuks.
Keskenduda ei suuda, lükkab kohustusi aina edasi, unustab ja kaotab asju, tuba ei korista – selge, inimesel on aktiivsus- ja tähelepanuhäire. Viimasel ajal on meedias sellest diagnoosist palju juttu olnud (eestikeelse akronüümina ATH, kuid tihti kasutatakse ingliskeelset lühendit ADHD).
Eestlane armastab privaatsust ja kõrghaljastuseta uuselamurajoonides peetakse elupuuhekkide istutamist sageli ainuvõimalikuks viisiks end võõraste pilkude eest kaitsta. Kuigi elupuu tundub kindel valik, on võimalusi tunduvalt rohkem.
Poola pealinnas võib jalutada Londonist Lasnamäele ja vastupidi. Nostalgilistel avastusradadel võib hõlpsasti ühe päevaga maha kõmpida veerandsada kilomeetrit.
Kolmel (arhitektuuri)väljal toimetav Sille Pihlak on seitsme aastaga oma vanalinna korterist teinud õdusa elamise ja see protsess jätkub.
