Korvpalli Euroliigas loovutas Tel Avivi Hapoel reedel koha ainuliidrina, kui jäi lisaaja järel 101:104 alla tabeli tagumises otsas virelevale Belgradi Partizanile.
Kui spordimehe Raido Ränkeliga keskpäeval Võru Kubija spordibaasis kokku saame, ei saa jätta küsimata: kas trenn on juba tehtud? Esmalt vaatab ta vastu säärase pilguga, et no mis küsimus see on. Ja vaatab telefoniäpist järele ning ütleb, et trenn algas kell 6.17.
„See raamat rajaneb pikal rännakul, mis on kandnud mind läbi teaduse ajaloo, filosoofia, vaimsete praktikate, teoloogia ja religiooni,“ kirjutab Rupert Sheldrake oma raamatu „Teadus ja vaimne praktika“ eessõnas. Neid mõisteid on püütud pikka aega üksteisest lahus hoida. Raamatu autor on üks järjekindlamaid mõtlejaid, kes neid valdkondi omavahel siduda püüab.
Esimest korda kohtusime hääleõpetaja ja -terapeudi Jill Purce’iga ligi seitse aastat tagasi Londonis Westminster Abbey kohvikus Cellarium. Meid viis omavahel kokku Jilli abikaasa Rupert Sheldrake. See oli meeldejääv pärastlõuna. Pärast teejoomist siirdusime üheskoos Westminster Abbey õhtuteenistusele.
Pulma-aastapäev„Me kohtusime Rupertiga esimest korda 1982. aastal konverentsil „Iidne tarkus ja moodne teadus“, minu ettekanne oli iidsest tarkusest, Ruperti oma moodsast teadusest,“ ütles meile tänases lehes intervjueeritud briti terapeut Jill Purce. „Just täna, talvisel pööripäeval, tähistame 40. pulma-aastapäeva.“
Teadus läheb edasi. Empiiriliselt toekamad ning suurema üldistusjõuga mudelid tõusevad nõrgemate asemele, naasmine primitiivsema juurde pole teaduse loomuses. Sellest johtuvalt võib tunduda, et teaduse roll kultuuris on määratud kasvama, kuni kõik inimolemise küljed saavad hõlmatud. Ent säärane tunne ei pruugi olla heal teaduslikul alusel. Avaram ajaline aken annab aimu.
Kui teaduse ja religiooni vahekord korrumpeerub, on tulemuseks kimäär. Mõne jaoks saab teadusest religioon, mõne jaoks religioonist teadus. Mõne jaoks on kimäär nii kohutav, et kaob soov kummagagi tegemist teha. Heaks näiteks on koroonaajal kogetu.
Teadus ei ole maailmavaade ega ultimatiivse tõe valideerija, vaid meetod. See uurib, kuidas nähtused toimivad, milliste seaduspärasuste ja mehhanismide kaudu need tekivad ning kuidas neid saab kirjeldada ja prognoosida. Teaduslik maailmavaade on kultuuriline hoiak, teaduse-usk tekib aga siis, kui meetodist saab tõe autoriteet. Nii nagu vanasti tegi seda religioon, nii annab tänapäeval teaduslik maailmavaade inimestele turvatunde, korra ja seletuse. Probleem ei ole teaduses, vaid hetkes, kus meetodist saab identiteet ja kohtumõistja.
ProloogTeaduse ja religiooni vahel on sõltuvussuhe: möödapääsmatu ja toksiline. Nad justkui taotlevad samu eesmärke ja justkui omavad sarnaseid jooni. Sügav pettus. Pettus, mida pole lihtne paljastada, sest kõik, mis nende kahe suhtes on vale, on samal ajal ka tõsi. Need kaks vajavad ja väldivad üksteist. Toomas Paul on öelnud, et usk, mis flirdib teadusega, jääb üsna pea leseks. Ja flirtimata ei saa. Need on kaks sireeni, kelle laulule teise kõrvad kikki lähevad ja süda hakkab sulama. Need on kaks titaani... Читать дальше...
31. mai varahommikul 2012. aastal avasin koduvärava Tartus, et hakata astuma Santiago de Compostelasse Hispaanias.
„Meil toimub hetkel vaikne metamorfoos,“ ütleb luuletaja, kirjanik ja esseist Hasso Krull Tähenduse teejuhtide 57. vestlusringis „Metamorfoos mitmekihilisusesse“. Loodus pole ammu enam esimene hääl, mida kuulatakse. Viimased sada aastat on inimtegevus meid ümbritsevat elukeskkonda süstemaatiliselt kurnanud: loodust on kasutatud toorainelaona, esikohal on olnud lühiajalised majanduslikud huvid.
Kes meist poleks kunagi soovinud omada võimet teiste inimeste mõtteid lugeda? Kui harva oleme samas mõtisklenud äkitselt avanenud võimega kaasneva vastutuskoorma üle? Kas me ikka teame, mida pihta hakata kogu selle infoga, mis meie teadvuses kuuldavaks või nähtavaks muutub ja mis ilmselgelt tuleb väljastpoolt isiklikku mõtteruumi?
Kuigi Donald Trump võib läbi rääkida põhimõttel «kui tahad kümmet, küsi sada», võttis ta sel korral ette liiga suure tüki.
Nelja teismelise isana olen pideva solvamisega harjunud, pani odavlennufirma Ryanair juht Michael O’Leary paika teda tabanud säutsulöögid X-is Elon Muskilt.
Kui Kanada peaminister Mark Carney kuulutas Maailma Majandusfoorumi (WEF) kohtumisel senise maailmakorra lõppu, lõi ta publiku pahviks.
Kolm kuud pärast Achilleuse kõõluse operatsiooni enda Euroopa meistriks uisutamine on järjekordne tõestus Niina Petrõkina erilisest sisemisest jõust.
TEATEREndlaskl 11 lapse esimene teatriseiklus «Semud ja sellid» (ärklisaalis).
Nele. Nele-Eva. Nele-Eva Steinfeld. Nimi nagu muusika. Paitab kõrvu. Nele on muusikas kasvanud, elab selles ja kasvatab nüüd oma lapsi muusika sees. Hakkas laulma enne kui rääkima. Nüüd vast räägib rohkem kui laulab. Nele on üks Klassikaraadio tublidest toimetajatest.
Laupäeva hommikul on paras aeg teha tass kohvi, istuda akna alla ja hakata … tööd tegema. Teadustööd nimelt. 23.–25. jaanuarini toimub kogu Eestis talvine aialinnuvaatlus, kus igaüks saab juba tunniga anda oma panuse, lahkumata koduaiast, kortermaja rõdult või linnapargist.
Lavastaja ja kauaaegne Tallinna Linnateatri peanäitejuht Elmo Nüganen on kujundanud nii arusaama psühholoogilisest teatrist kui ka Tallinna vanalinna ainulaadse teatrikompleksi – ainsa teatrimaja, mis valmis Eesti taasiseseisvusajal.
Tervise jälgimise vidinad ja rakendused on saanud meie elu tavapäraseks osaks. Koos nende populaarsuse kasvuga suureneb aga ka tundlike meditsiiniliste andmete maht, mida iga päev kogutakse ja töödeldakse.Sellistest tehnoloogiatest ei ole alati võimalik loobuda, eriti kui tegemist on meditsiiniseadmetega, sealhulgas nendega, mida kasutatakse ka Eesti haiglates.
Tallinna linnavolikogu sellenädalasel istungil jäi taas valimata volikogu teine aseesimees, sest võimuliidu saadikud jätsid hääletamata ja seetõttu ei õnnestunud sotsiaaldemokraatide kandidaadil Madle Lippusel koguda vajalikku 40 häält.Volikogu esimees on Mihhail Kõlvart (KE) ja esimene aseesimees Sven Sester (Isamaa). Traditsiooniliselt on linnavolikogus olnud kokkulepe, et teise aseesimehe koht kuulub opositsioonile. Sellega arvestas opositsioon ka seekord ning omavahel lepiti kokku, et selle koha... Читать дальше...
Me usume, et suhteid partnerite ja liitlaste vahel tuleb hallata südamlikul ja lugupidaval viisil, deklareeris Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costa pärast neljapäeva hilisõhtul peetud erakorralist tippkohtumist, kus ELi liidrid arutasid USA presidendi Donald Trumpi ähvardusi Taanile ja talle toetust avaldanud liitlastele.
