Kahekuuselt Nõmme turule jäetud ja nõukogude lastekodus kasvanud mehe kogetud vaesus on enamat kui materiaalne. Meenutused 1990ndatesse jäävast kooliajast annavad isikliku ja valusa mõõtme praegu väga päevakajalisele hariduslikule ebavõrdsusele. Üksikema räägib loo sellest, kuidas kuus aastat tagasi elukaaslasest lahku kolides ei alustanud ta oma kolme lapsega uut elu mitte nullist, vaid sügavast miinusest.
