19. sajandi alguse Tallinnas ei olnud kunstimuuseume, näitusesaale ega kunstikoole. Professionaalse kunstielu märgid olid alles tekkimas, nagu ka arusaamine, mis kunst üldse on, kuidas seda hinnata ja vaadata või mil moel erineb maalija maalrist, kunstnik käsitöölisest.
