Mida teha, kui tavaline elektroonika ei suuda enam sammu pidada aju loomuliku keerukuse järgitegemisega? Teadlased on loonud molekulid, mis ei jää enam pelgalt voolu juhtivateks osakesteks, vaid võtavad enda kanda mälu, arvutuse ja õppimise funktsioonid. Need ei tööta enam nagu masinad, vaid käituvad nagu miniatuursed sünapsid. See pole enam lihtsalt metafoor, vaid uue põlvkonna materjal, mis võib muuta arusaama arvutustehnikast. Aga kuidas panna molekul päriselt õppima? Ühe teadusgrupi töö lubab vastata just sellele küsimusele. Ning võib-olla seisame me silmitsi esimese sammuga tõelise tehisaru poole, mis sünnib keemias, mitte koodis.
