Haruldased muldmetallid on tänapäevase tehnoloogilise infrastruktuuri selgroog, kuid nende kättesaamine on seni käinud käsikäes keskkonnakahjudega. Uusim uuring California Ülikoolist Berkeleyst pakub biotehnoloogilist alternatiivi, mis lubab kaevandada neid kriitilisi elemente märkimisväärselt säästlikumalt. Tegemist ei ole traditsioonilise kaevandamise ega keemilise töötlemisega, vaid mikrobioloogilise lahendusega, mis põhineb geneetiliselt muundatud viirustel. Meetodi tõhusus ja taaskasutatavus võivad muuta seniseid tööstusstandardeid. Kuid kas selline lähenemine suudab rahuldada nõudlust kasvavas ja muutuvas maailmas? Ja kuivõrd on see tehnoloogia realistlikus plaanis skaleeritav? Vastuseid hakkab andma üks väike, kuid targalt disainitud viirus.
