Viimastel aastatel on üha valjemalt kõlanud puidutööstuse levitatavad loosungid ebakindlusest puidutoorme voos ja kaitsealade suurest kasvust. Kui aga teemasse süüvida, selgub, et kaitsealasid on viimasel kümnel aastal lisandunud võrdlemisi vähe ning paljudes neist on kaitse-eeskirju sootuks leevendatud. Lakkamatus infomüras võib jääda ekslik mulje, et kaitsealad sünnivad otsekui üleöö ja kõhutunde pealt. See lihtsalt ei ole nii. Heaks näiteks on Pärnumaal asuvad Kurgja ümbruse metsamaastikud, mille kaitsealaks vormimine on olnud ja on ikka veel häbiväärselt vaevaline, leiavad looduskaitsjad Farištamo Eller ja Liina Steinberg.
