Monokultuursuse lihtne vastand võiks olla multikultuursus. Mitmekesisus, kultuuride paljusus. Aga võiksime vastandi otsimisega minna veelgi kaugemale. Unustades kartuse jõuda omadega rappa või sohu, lastes asjadel meelega minna luhta, leiame mitmekesise kultuurituse. Metsiku mitmekesisuse. Ja see on paik, kus minul kui bioloogil on huvitav olla. Ma arvan, et selliseid paiku võiks leida ka linnaruumis. Sest seal võiks huvitav olla ka igal teisel inimesel, sealhulgas linnaruumi kujundamisel sageli tähelepanuta jäävatel ühiskonnagruppidel nagu lapsed, noored, ja vanemaealised. Seal võiks huvitav ja hea olla ka eestimaistel liikidel, mida ei ole võimalik kaitsta kuskil mujal kui siinsamas Eestis.
