Seda ei saa kuulda, kuid närilised suhtlevad üksteisega ülikõrge sagedusega helidega, mida inimkõrvad ei suuda tajuda. Teadlased on aastakümneid arutlenud, miks närilised tekitavad ultrahelilisi häälitsusi (USV-d), mis avastati 1950. aastatel. Tänaseni ollakse ühel meelel, et need kõrgsageduslikud helid, mida inimesed ei kuule, on sotsiaalse kommunikatsiooni vorm – näiteks paaritumiskutse, mis sarnaneb mõne linnuliigi lauludega.Nüüd on teadlased leidnud, et neil häälitsustel võib olla ka teine eesmärk – need aitavad närilistel paremini lõhnu tajuda.
