„Ma arvasin, et jäängi lamama. Ja leppisin sellega, inimene lepib ju kõigega,“ ütleb kirjanik Teet Kallas, kes elas kümmekond kuud kõigepealt haiglas, edasi õendushaiglas, lõpuks hooldushaiglas. Siis sai aga jalad alla ja on nüüd juba mõnda aega kodus tagasi. „See oli, nagu ma aru saan, ikka sündmus, sest väga vähe tullakse hooldushaiglast koju. Isegi kui jalad juba kannavad – paljudel polegi selle aja peale enam kodu! Ja nii enamus jääbki.“
