Olümpiaraamatud on mulle lapsest saadik meeldinud. Need kätkevad endas mingit seletamatut maagia-momenti. Kunagi ammu alustasin muidugi piltide vaatamisest, aja edenedes kulusid aga pähe ka need kirjaread, mis seisid Tokyo, Müncheni või Moskva raamatus. Veidi sügavam tutvumine spordiajalooga annab hea tunnetuse sellest, millised alad on aastakümnete jooksul olümpiavankrit piltlikult öeldes vedanud. Ka eestikeelsed olümpiaraamatud peegeldavad neid suundumusi minu arust olulisel määral, kirjutab Johannes Vedru.
