„Ta om nii tõistõ, nii tõistõ, mis tast saa?“ korrutasid võrokestest tädi ja vanaema, kui vasktraadikarva juustega Ülle kõneks tuli. „Minu suguvõsas, kus kõik on korralikud, kasina huumoriga töökad inimesed, tundus mulle, et olen inetu pardipoeg,“ tunnistab kirjanik Kauksi Ülle (61, kodanikunimi passih Ülle Kauksi). „Mind vaadati kogu aeg kui „tõistõ“ (kirjakeeles teistmoodi – toim). Kusjuures ma ei teinud tegusid, mida ei tohiks. Lihtsalt olemuselt olin teistmoodi.“
