Pole vast enam kuigi uudis, et meie riigi üks kogukamaid probleeme on vaimse tervise abi vähene kättesaadavus. Psühhiaatri või kliinilise psühholoogi järjekorras võid oma murega oodata kuid, kui mitte aastaid. Tallinna vanglas aga, kus hinnanguliselt 60 kuni 80 protsenti inimestest seda vajab, on asjalood veel hullemad. Need inimesed, kellest peaks trellide taga „muutunud hinged“ saama, istuvad ootel samamoodi, nagu me teised väljaspool. Ainult selle hind võib olla märgatavalt vängem.
