Õudusfilm on lai žanr ning sarnaselt komöödiale rohkem subjektiivne kui mõni suvaline draama. Raske on seletada mõnele filmisõbrale, et miks kõik õudusfilmid ei pea „õudu“ sisaldama, vaid piisab ka ebamugavusest või žanri piire kompavast kavalusest. „Loomu poolest tapja“ alustas festivalidel suure kriitikute kiituse lainega, kuid tavapublik kratsib pead, sest tegemist on rohkem kunstifilmiga kui nö „päris“ õudusfilmiga. Olulisem on kommentaar kui film ise.
