Pruugib Tõnis Mägil suu avada ning oma mõtted välja öelda, kui inimesed jagunevad kahte leeri. Ühed kiidavad, teised vannuvad. Ehk kipub ta liiga aus olema? „Ma ei tea, miks see nii on, aga see on mul veres,“ lausub Tõnis Mägi (75). „Kui keegi astub mu konnasilmale, siis ma ilmtingimata karjatan. Nüüd juba vähem, sest näen, et sellest pole mingit tolku, kui ma midagi räägin.“
